Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Gildi vedas põhja vassimine

    Äripäeva kirjutab tänases juhtkirjas, et Gildi hukutas eelkõige info varjamine investorite, partnerite ja klientide ning avalikkuse eest, millega püüti valesid otsuseid kinni katta.

    Lühinägelikke otsuseid tehti palju: raha jagati sõpradega ja riskide võtmisega ei peetud piiri, juhtimisvigade ja investeeringute ebaõnnestumise eest Gildi mehed aga vastutust ei võtnud. Veel enne, kui asjad päris halvaks läksid, võimendati neljandik fondi mahust. Peagi selgus, et laenude teenindamine käib fondile üle jõu.
    Tõnno Vähi ja Tõnis Haaveli 2001. aastal Tallinnas LHV kontoris asutatud Gild Arbitrage, esimene aktsiaturgudest sõltumatu riskikapitalifond, näitas kaheksa aasta jooksul suurepärast tootlust. Fondi esimesel emissioonil osalesid asutajate sõbrad, info hulljulgest ettevõtmisest reklaami ei vajanud. Tänaseks on üritus omadega põhjas: 2011. aasta lõpu seisuga on fondiosaku puhasväärtus 0 eurot ning fondi kohustused ületavad varasid 0,8 miljoni euro võrra. Kuna vara on realiseerimata, on selle hindamine subjektiivne ehk olukord võib tegelikult olla hullemgi.
    Karm reaalsus
    2009. aasta tõendas, et muinasjutu asemele asub karm reaalsus. Sai teatavaks, et Gild Arbitrage on paigutanud kolmandiku fondi turumahust ehk ligi 300 miljonit krooni Armeenia maavarade kaevanduslitsentsidesse, keeldudes aga ütlemast, kuhu täpsemalt. Investorid ei teadnud, kas litsentsid üldse olemas on. Litsentsidega tehtud vangerdustest (seitsmest litsentsist kolme omanikuks sai kahtlusi külvanud asjaoludel Marcel Vichmann) teatas fond investoritele viivitusega.
    Finantsinspektsioon karistas fondi valitsejat Gild Fund Managementi fondi investeeringute kohta valeinformatsiooni esitamise ning avalike aruannete mitteõigeaegse esitamise eest väärteo korras rahatrahviga. Nüüd tunnistab Gild lõpuks, et fond ei ole võimeline saama kinnitust piisavate ressursside olemasolu kohta ehk siis – osanikke ja investoreid rikkaks tegema pidanud kulda lihtsalt ei olegi. 2005. aastal korraldatud võlakirjaemissioonide käigus saadi kokku üle 190 miljoni krooni, mille abiga pidid Bulgaaria pealinna Sofiasse kerkima elamud ja tehnopark. 2009. aastaks oli selge, et põllule neid rajada ei saa.
    Usaldus loeb
    Kuigi riskifondi investeeringud ei saagi sobida pensionifondi või keskpanga portfelli, olid Gildi võetud riskid siiski hulljulged. Jah, riskikapitalifondi puhul peab iga osaline endale riske teadvustama, ent see ei vabasta fondijuhte vastutusest investorite ja osakuomanike ees. Investorid on Gildile ette heitnud ka tootlusnäitajate ilustamist, et fondist raha väljavoolamist vältida. Vaevalt on investoritel veel lootust kogu raha tagasi saada, osakuomanikud võivad aga hüvitisest suu puhtaks pühkida. Ent ka investorid ise poleks end pidanud suurest tootlusest hullutada laskma.
    Juhtum kordab üle kaks olulist õppetundi. Esiteks, investeerida ei saa uisapäisa või eufooriliselt, infot küllaldasel määral valdamata. Teiseks, iga ettevõtmise alus on kahepoolne usaldus. Selle puudumine tähendab, et omakapital on miinuses, ettevõte suurtes raskustes ning tõenäoliselt tabab teda pankrot või likvideerimine. Gildi lõppmäng ei pruugiks olla nii troostitu ja valus, kui ohtude tekkides oleks kiirelt reageeritud ja neist ka teada antud. Seetõttu jääb Gildiga toimunu halva juhtimistava, vastutustundetuse, ebapiisava usalduse ja viletsa kommunikatsiooni näiteks.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.