Selle nädala kõige kuulatumates saadetes räägiti Raivo Heinaga kvantarvutite aktsiatest, mõlgutati Madis Mülleriga mõtteid võimalikust mantlipärijast ning, nagu ikka, jagati ohtralt investeerimisideid.

- Investor Raivo Hein.
- Foto: Raul Mee
Raivo Hein kvantarvutite aktsiatest: ostan neid pidevalt juurde Raivo Hein rääkis Äripäeva raadiohommikus, et ta paigutas kvantsektorisse esialgu umbes 30 000 dollarit ning lisab uusi mõne tuhande dollarilisi summasid järk-järgult.
Hein usub, et kvantarvutid muudavad maailma samamoodi, nagu tegi Amazon. “See on ainult aja küsimus,” sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hein rääkis, et on kvantarengut jälginud juba 20 aastat ja näeb valdkonnas suurt potentsiaali.
Praegu aga on Heina sõnul kvantfirmad – näiteks IonQ, Rigetti ja D-Wave – alles algfaasis. Neil on juba lepinguid ja käivet, kuid nad töötavad sügavas kahjumis. “Kui hinnad kukuvad, ja need võivad kukkuda üle 70%, siis on jällegi väga hea võimalus sinna sisse tulla.”
Küsis Juhan Lang.
Raivo Hein kvantarvutite aktsiatest: ostan neid pidevalt juurde
Vaido Veek jagab investeerimisideid: lisaks rakettidele tasub vaadata ka labidamüüjaid Tehnilise analüüsi ekspert Vaido Veek rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kvantarvutite aktsiad on tõusnud kui rakett. Samas rõhutas ta, et tegemist on väga volatiilsete aktsiatega ning viimasel ajal on hästi läinud just nii-öelda labidamüüjatel.
Veek tõstis esile mitu ettevõtet, mis ei ehita kvantarvuteid, vaid pakuvad neile vajalikke tööriistu ja seadmeid – rahvakeeli labidamüüjaid. Näiteks on tema hinnangul ostukõlblik Hollandi kiibiseadmete tootja ASML ning ka Oxford Instruments, mis toodab kvantarvutitele hädavajalikke jahutusseadmeid.
Veek hoiatas, et kvantaktsiate puhul on suur risk kohe pärast sisenemist kaotada pool rahast. “Siia tulebki panna see raha, mida oled nõus kaotama,” rõhutas ta.
Küsis Juhan Lang.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaido Veek jagab investeerimisideid: lisaks rakettidel tasub vaadata ka labidamüüjaid
Erkki Raasuke: võlainvestor peab olema ebaõnnestumise ekspert, mitte unistaja Saade algas Inbanki nõukogu esimehe ja pikaaegse pangandusveterani Erkki Raasukese ettekandega, kus ta avas oma aastatepikkuse kogemuse kaudu kujunenud filosoofia investeerimisest võlga. End “võlameheks” nimetav Raasuke selgitas, miks ta peab tavalisi ettevõtete võlakirju pikaajalise investori jaoks pigem kehvaks valikuks, kuid toob esile ühe erandi: pankade allutatud võlakirjad nagu Tier 2 ja AT1.
Ettekandele järgnes küsimuste-vastuste voor Inbanki tegevjuhi Priit Põldoja ja finantsjuhi Marko Varikuga, kus lahatati ettevõtte riske ja arutleti tulevikuplaanide, sealhulgas võimaliku börsiletuleku ja laienemise üle Euroopas.
Lisaks tuli ettemängimisele küsimuste-vastuste voor Inbanki juhtkonnaga ning saate lõpus vastasid investorid, kas nad kavatsevad Inbanki võlakirju märkida.
Saate toimetas Kaspar Viira, küsis Juhan Lang.
Erkki Raasuke: võlainvestor peab olema ebaõnnestumise ekspert, mitte unistaja
Dollari langus pani aasta investori spekuleerima. “Olen Ameerika turu osas väga optimistlik”
Investor
Lev Dolgatsjov ütles, et kulda investeerimiseks on ta liiga noor, ent dollari nõrgenemise riski hajutab ta spekuleerimisega. Ameerika turul ongi Dolgatsjov 50 positsiooniga.
“Paljud mu tuttavad investorkogukonnas on alustanud USA turul panuste tegemist. Ei olda enam ainult Saksamaa indeksisse Dax armunud, kuigi ma usun, et ka sellel on potentsiaali,” nentis Dolgatsjov.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Dolgatsjov on isegi nõrgenenud dollari tõttu hakanud aktiivselt spekuleerima USA turul, et kaitsta enda positsioone. “Langus on pannud mind liikuma,” märkis investor.
Küsis Eget Velleste.
Dollari langus pani aasta investori spekuleerima. „Olen Ameerika turu osas väga optimistlik“
Madis Müller mantlipärijast: minu arvamust on käidud küsimas Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ametiaeg lõpeb tuleva aasta juunis ning kuigi Müller juhib keskpanka veel kaheksa kuud, siis uue juhi otsingud juba käivad. Järgmise presidendiga peab aga üks asi jääma kindlaks – Eesti Panga avatus.
“Kui Eesti Pangal on seaduse järgi ülesanne olla valitsusele olulistes majanduspoliitilistes küsimustes nõuandja, siis ma arvan, et seda on tegelikult õige tõlgendada ka laiemalt – et ühiskonnas üldisemalt rääkida, majandusteemadel pakkuda eksperthinnangut ja mitte minna emotsionaalse poliitilise debatiga kaasa ning alati proovida argumenteeritult ja rahulikult asju selgitada,” rääkis Müller saates “Kuum tool”.
“Seda olen ma proovinud teha. Paljud kolleegid teevad seda minu arvates väga hästi,” tõdes keskpanga president. “Ma loodan, et see jääb ka tulevikus niimoodi.”
Küsis Stiine Reintam.
Madis Müller mantlipärijast: minu arvamust on käidud küsimas
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!