ÄP: Gigant rõõmustab tarbijat

Äripäeva hinnangul on igal juhul tervitatav konkurentsi teravnemine Eesti turul, mille üle ilma tuntud tegijate sisenemine nii või teisiti kaasa toob. See sunnib teisi turul toimetajaid oma äristrateegiat ja kliendisuhteid kriitilise pilguga üle vaatama, mis saab tarbijale kokkuvõttes ainult võitu tähendada. Valikuvõimaluse suurenemise ja tekkiva hinnasurve üle rõõmustavad kunded ükskõik mis vallas, olgu tegemist kohviku, rõivamüüja või mööblitootjaga.

On loomulik, et hästi läheb sellel, kes suudab oma väärtused kohapealsele kliendile lähedaseks teha ning kelle pakutava toote-teenuse hinna ja kvaliteedi suhe on tarbijale meelepärane. Peale selle loovad suured ettevõtted Eestis töökohti ning täidavad maksulaekumiste kaudu riigikassat.

Starbucks on konkurendina kõva pähkel. Viimastel aastatel kogu maailmas tegevust jõudsalt laiendanud ettevõte plaanib sel aastal avada kaheksasada uut kohvikut üle maailma, sh maades, kus traditsiooniliselt kohvile teed eelistatakse. Vaatamata üleilmsele majanduskriisile on Starbucksi käive viimastel aastatel kasvanud 12 protsendi ümber aastas ning kaubamärgi väärtuseks hinnatakse 1,4 miljardit dollarit.

Erakordselt laia rahvusvahelise kogemusega, pikaajalistele kliendisuhetele orienteeritud ettevõte, mis tähtsustab samavõrd usalduslikku lävimist tooraine tootjate ja tarnijatega, võiks ilmselt kohalikul turul nii mõnelegi vähemate kogemustega tegijale väärtuslikke õppetunde anda. Mida ta kord kohale jõudnuna juba pelgalt oma olemasoluga ilmselt teebki.

Starbucksile on lähedane ka Eesti turul seni üsna vähe esindatud õiglase kaubanduse idee, mis vahest just tänu sellele ettevõttele võib ka Eestis tasapisi kõlapinda leida. Globaliseerumisvastased jällegi, kes on Eestis üsna loiud, võiksid aga leida tänuväärse paiga meeleavaldamiseks.

Kummaline on ehk see, et kõik tänased turuosalised endale võistleja saabumise olulisusest aru ei anna. Coffee Ini esindaja arusaam oma võimalustest turuolukorra otsustava muutuse korral on pehmelt öeldes kummastav. Tegemist võib siiski olla esialgse, emotsiooni pealt tulistatud väljaütlemisega, mis asjaolude enesele teadvustamise järel muutub. Ka Baltika juht Meelis Milder väitis esimese hooga, et H&M ei ole Baltikale üldse mingi konkurent, hiljem korrigeeris ta öeldut.

Et Starbucks ise esimese hooga Eesti turule sisenemist kinnitama ei kiirusta, on ootuspärane. Samamoodi oli lugu H&Mi ja Subwayga, nõnda on Ikea ja Giganttiga: Eestisse tuleku kuuldused käivad ees, lõplikud kinnitused kohalejõudmise ja paigalejäämise kohta tulevad natukene hiljem.

Majanduse arengule tervikuna on rahvusvaheliste suurfirmade kohalolek kasulik, tõendades siinse keskkonna usaldusväärsust ja stabiilsust. Seal, kus suured juuri ajavad, on alati kohta ja tegutsemisvabadust ka keskmistele ja pisikestele. Viimaste süngete aastate järel on iga välisinvesteering väga hea märk.

Autor: 1185-aripaev