Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: arstid ajutiselt sunnismaiseks

    Esmaspäeva hommikul kell 8 kavatsevad meditsiinitöötajad alustada streiki. Kui streigist endast kirjutasime kahe nädala eest ilmunud juhtkirjas, siis täna tahame murda tabu, et arstid peavad saama nn tasuta hariduse ning ühiskonnal ei ole õigust neilt raha tagasi nõuda.

    Äripäev on vastupidist meelt. Eestil on sisuliselt kaks võimalust: kas rakendada arstidele sundaega ja lahkumisel õpperaha tagasi nõuda. (Tehku viimast siis üliõpilane ise või tema uus tööandja välismaal.) Või kehtestada algusest peale tasuline õpe.
    Ühe arsti väljaõpetamiseks kulub palju aega ja raha. Kuus aastat esialgset arstiõpet Tartus maksab ligi 45 000 eurot ning kui sellele lisada veel kolm kuni viis aastat residentuuri võib ühe eriarsti koolitamiseks kuluda vähemalt 100 000 eurot, aga tõenäoliselt veelgi rohkem maksumaksjate raha. 
    Praegu toimub tervishoius aga sisuliselt sihitu avaliku raha põletamine lausa kahest otsast. Ühiskond maksab suuri summasid, et arste välja koolitada. Koolitatud arstid aga lahkuvad ning uute otsimiseks ja koolitamiseks, näiteks välismaalt, kulub lisaks hulk aega ja raha. Tuleb leida moodus, kuidas süsteem enda kasuks tõhusamalt tööle saada. Üheks võimaluseks ongi arstide lepinguline sidumine Eestiga.
    Tõsi, ettepanekul on kolm vastuargumenti. Neist tugevaimana on kõlanud, et sellist meetodit ei saa kasutada, sest Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumine. Selline argument on aga ilmselgelt ühekülgne, kui mitte demagoogiline. Sest tööjõu vaba liikumine ei tähenda, et peaksime kedagi tasuta koolitama.
    Samuti ei tähenda see, et lepinguõigus Eestis enam ei kehti. Seega sõlmides arstidega vastava lepingu säilib nende õigus iga hetk lahkuda. Küll aga lasub neil (või nende tulevasel tööandjal) kohustus hüvitada võlg ehk enda väljaõppega seotud kulud.
    Selles ei ole midagi erandlikku ka tänases Eestis. Näites politseinikud ja piirivalvurid on lausa seaduse (ja mitte lepingu) järgi kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused. Koolituskulusid ei pea hüvitama ametnik, kes pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.
    Teine vastuargument on, et raha tagasiküsimine ei too Eestisse arste juurde, nad lahkuvad niikuinii. Äripäev sellega ei nõustu. Sest tingimus, et suure osa oma õppest peab ise tagasi maksma, jätab nii mõnegi äramineku katki. Muidugi on võimalus, et selle tasub välismaa haigla. Kuid tasulisel õppel on veel üks eelis. Kui praegu jääme me ilma nii arstist kui ka temasse tehtud investeeringust, siis hüvitamiskohustuse kehtestamisel saame vähemalt makstud raha tagasi ning võime suunata selle näiteks uute arstide koolitamisse või olemasolevatele palka juurde maksta.
    Kolmandaks võidakse seda nimetada ebaõiglaseks: miks teiste erialade tudengitele ei kehti sama kohustus? Aga arsti elukutse ongi eriline. See on kallis ja pikaaegne. Ühiskond panustab ja ootab arstidelt tunduvalt rohkem, kui teistelt valdkondadelt.
    Samas nõustume, et võrdsuse tagamiseks oleks muidugi parim lahendus kogu kõrghariduse tasuliseks muutmine, mida Äripäev on üldjoontes alati pooldanud. Selle kõrval oleks rööbiti andekate ja vajaduspõhine toetamine stipendiumitega. See tuletaks muuhulgas meelde, et tasuta asju pole olemas. Seesama „tasuta” kõrgharidus on rahastatud ju üldisest maksumaksjate potist.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Jaapani jeen langes dollari suhtes kriitiliselt madalale tasemele
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Jaapani jeen nõrgenes dollari suhtes kümnendat päeva järjest ja üks dollar maksab nüüd 158 jeeni, mis on Jaapani valuuta jaoks madalaim tase 34 aasta jooksul.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Tööturu kiirstatistika näitab aasta väikseimat koondamiste arvu
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Eesti Energia läks miljonivaidluses kompromissile
Universaalteenusele seatud hinna eest konkurentsiametilt miljoneid eurosid kahjutasu nõudnud Enefit Power jõudis järelevalvega kompromissile.
Universaalteenusele seatud hinna eest konkurentsiametilt miljoneid eurosid kahjutasu nõudnud Enefit Power jõudis järelevalvega kompromissile.