Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti ettevõtjad ujuvad ülevõtuplaaniga vastuvoolu
Kuigi eurotsooni majandusolukord hoiab ettevõtjaid tuleviku osas suhteliselt ettevaatlikuna, siis kriisiga toimetulek on õpetanud teadmatusega harjuma ning andnud julgust ka suurematele ülevõtmistehingutele mõelda, kirjutab vandeadvokaat Toomas Prangli.
Balti riikide ettevõtjate seas teist aastat läbiviidud uuring näitas, et enam kui pooled vastanutest kaaluvad mõne teise äri ülevõtmist, mis on aastaga kümnendiku võrra enam. Osaluse müügist huvitatute osakaal pole eelmise aastaga võrreldes kasvanud, kuid 37% on siiski piisav, et järgmise 12 kuu jooksul võiks tehingute arv reaalset suureneda. Suuremat huvi nii müügi kui ostu vastu näitavad üles just Eesti ja Leedu ettevõtted. Läti ettevõtjad ongi oma Balti naabritest ettevõtete ülevõtmistehingutesse ka varem loiumalt suhtunud.
Pea pooled, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (SMEd) ei tea veel täpselt, kui suurt osa ettevõttest nad oleksid valmis müüma. Tundub, et paljud neist sooviksid midagi äristrateegias muuta ja vähemasti osaliselt tehtud töö vilju realiseerida, kuid neil ei ole läbimõeldud strateegiat või on nad hea pakkumise lootuses äraootaval positsioonil.
Suuremat huvi investori kaasamise vastu tunnevad energeetika, meedia- ja meelelahutuse ning kaubandusega tegelevad SMEd. Siiski on raske öelda, et kas nendes sektoris on vaja teha palju lisainvesteeringuid või on investorite kaasamise huvi põhjus milleski muus. Skeptikute osakaal on aastaga 15% kahanenud ning tervelt 43% ettevõtetest vaatavad otsiva pilguga finantsinvestorite suunal ringi, kaasamaks neid eelkõige vähemusosaluse loovutamisega. Optimistlikku lootust süvendab see, et suurkorporatsioonidel väidetavalt on praeguseks kontodele kogunenud rekordhulk raha, mida investeerimast on senine ebakindlus tagasi hoidnud.
Viimase paari aasta jooksul on Baltikumis M&A tehingud tulenenud suuresti kontsernide poolt strateegia ülevaatamisest, kus osade ärivaldkondadega tegelemine on otsustatud lõpetada ja vastavad ettevõtted ära müüa. Olgu siin näideteks Fortum Termesti ja Fortum Elektri müük Fortumi poolt, Televõrgu müük Eesti Energia poolt, R-Kioskite ja Forum kinode müük Sanoma-Rautakirja poolt, jne. Nüüdseks on suured ümberkorraldused lõpetatud ja suuremate tehingute arvukus vähenenud.
Ka globaalselt oli 2012. aasta 3. kvartalis investeerimispankadele makstud tasude maht hinnanguliselt väikseim peale Lehman Brothers finantskrahhi. Sisuliselt tähendab see seda, et tehingute maht on jõudnud uude madalseisu – eelkõige arenenud riikides. Selle taustal on Baltikumi M&A teemalise küsitluse vastused üllatavalt positiivsed. Lähitulevik näitab, kui palju need ootused reaalsusest erinevad.