Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskasv eeldab kõrgemaid palku

    Igaüks mõistab, et kasvav tootlikkus võimaldab kasvavaid palku. Vähesed aga mõistavad, et vahel käib ka vastupidi – tõusvad palgad tekitavad kasvavat tootlikkust ja SKPd, kirjutab erainvestor Stefan Andersson.

    Palgataset vaadatakse loogiliselt nagu töö tulemust. Mida parem tulemus, seda suurem palk. Me õpime algusest peale, et mida rohkem me pingutame, seda rohkem me teenime, ja nii ongi inimkonna ajaloos alati olnud.
    Aga kui töö käib palgalepingute alusel, ehk kindla tunni- või kuupalga alusel, selline lihtne seos enam ei toimi. Lüli töö ja tasu vahel on murtud. Tööline vaatab oma palka nagu kindlat summat, ja tema tehtav töö on osaliselt tema enda mõjutada. Küüniliselt, mida vähem tööd saaks tehtud, seda kasulikum töötajale, kuna palk on ette teada. Tööandja positsioon on vastupidine.
    Ainus, mis nii tööandjale kui ka töötajale ühiselt selge on, et mida tootlikumat tööd tehakse, seda parem mõlemale. Palga suurus on aga tööandja ja töötaja paratamatuks vaidlusaineks. Ehk nemad ei näe palka nagu tootlikkuse mõjutajat, vaid nagu omavahelist võitlust.
    Riigi seisukohalt tuleb aga soodustada seda, mis tootlikkust tõstab ja vahendina sobib vahel kasutada just palka. Oletame, et Eestis otsustatakse korralikult miinimumpalka tõsta, mis siis juhtub? Traditsiooniline vastus ongi, et siis kaotavad paljud inimesed oma töökoha, nad seetõttu ei tee mitte midagi ja riik tervikuna kaotab.
    Aga on olemas ka teine lähenemine. Juhul, kui tööturg on jäik ehk inimesed ei liigu automaatselt aina paremini tasustatud ja tootlikumatele töökohtadele, võib miinimumpalga tõus sundida tööandjaid tõstma oma tegevuse tootlikkust või jääda konkurentsis kaotajateks. Selline sunnitud tootlikkuse kasv on ühiskonnale hea.
    Põhjamaade areng on sisuliselt toimunud viimase teesi järgi. Ametiühingud on nõudnud palgakasvu, tööandjad on vastanud, et siis kaotatakse töökohti. Ametiühingud on omakorda vastanud: hea küll, madalpalgalisi töökohti me niikuinii ei taha. Ja niimoodi on palgad ja tootlikkus samm-sammult tõusnud, kuigi vahel on töötus olnud kõrge.
    Kumb mudel sobib Eestile? Kaldun praegu arvama, et Eestis on paratamatult vaja sekkuda. Hetkeseis näitab, et liiga madalad palgad hoopis soodustavad ümbrikupalga maksjaid ja neid, kes inimeste olukorda ära kasutavad. Riigi majandus tervikuna ei kasva nagu peaks, vaid siin on naeruväärselt madal miinimumpalk.
    Liiga madala palga tõttu on jäänud alles ka ebaefektiivsed struktuurid. Selle näiteks on liiga palju kohalikke omavalitsusi, koole, haiglaid, riigiametnikke. Kõrgem palk Eestis, eriti avalikus sektoris, sunniks riiki üle vaatama, kuidas töö on organiseeritud, ja seega tooksid kõrgemad palgad ka kõrgema tootlikkusse. Ehk lõpuks ka kasvava SKP.
    Mõneprotsendiline eelarvedefitsiit on siinjuures igasuguse tähtsuseta, oluline on tootlikkuse pidev kasv. Kõrgemale palgale pole tegelikult alternatiivi, kuna kasvuta hakkavad inimesed üle riigipiiri liikuma. Seega peab riik veel kaua lähtuma mudelist, et palgatõusu kaudu tõsta ka töö tootlikkust.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

EKRE valimisprogramm: palju langetamisi ja korralikult keelamist
EKRE kirjutab täna avaldatud programmis, et nemad teavad ainsana, kuidas panna majandus kasvama. Muu hulgas lubab EKRE lõpetada Rail Balticu ehituse, muuta keerulisemaks abordi tegemise, tühistada kooseluseadus ja muuta õigussüsteemi.
EKRE kirjutab täna avaldatud programmis, et nemad teavad ainsana, kuidas panna majandus kasvama. Muu hulgas lubab EKRE lõpetada Rail Balticu ehituse, muuta keerulisemaks abordi tegemise, tühistada kooseluseadus ja muuta õigussüsteemi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.