Meelelahutus aitab kosmoseäril massidesse jõuda

Artikkel

- Saated
- Priit Pokk
- 18. september 2018 kell 10:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meelelahutus aitab kosmoseäril massidesse jõuda
SpaceX Falcon rakett tõusmas õhku veebruarisFoto: Reuters/Scanpix
Tehnoloogilisi arenguhüppeid veavad tihtilugu meelelahutuslikku laadi ettevõtmised, mida võib ka oodata kosmose suunal, tõdes Dateli tarkvaraarenduse- ja tehnoloogiadirektor Agu Leinfeld saates „Tulevikuäri“, kus tuligi juttu sellest, mida toob tulevik kosmoseäris.
Üheks selliseks meelelahutuslikuks ettevõtmiseks on kosmoseturism. Näiteks teatas Elon Muski SpaceX täna, et Jaapani miljardärist Yusaku Maezawast saab 2023. aastal esimene kosmoseturist, kes lendab ümber kuu. Kosmoseturismi suunda arendavad samuti Amazoni juht Jeff Bezos ning Virgin Groupi omanik Richard Branson, kes mõlemad loodavad viia inimesi kosmosesse juba lähiajal, seda mõnesaja tuhande dollari eest.
„Võib ju mõelda, et lairiba internet tekkis kõikidele inimestele koju sellepärast, et kõik olid väga teadmisjanulised. Kahjuks ei vasta see tõele,“ lisas Leinfeld. "Kahjuks olid siuksed poolpaljad tantsivad tädid kuskil Hollandi veebikaamerate otsas need, mis pereisasid sundisid oma suhteliselt aeglaseid ühendusi viima kiiremate püsiühenduste peale."
TTÜ Mektory kosmosekeskuse juht Rauno Gordon täiendas, et kosmoseturism viib kosmosetehnoloogiat tõenäoliselt edasi suure sammuna, kuna seeläbi aitab see ka finantseerida neid raskeid hüppeid, mida muidu tehtaks 5 või 10 aastat hiljem.
"Väikest vahepealset sammu teha ei saa - kui turist läheb kosmosesse, siis temaga peab ka kaasa minema suur hulk teda elus hoidvat tehnikat," lisas ta.
Tuleviku osas näebki Gordon, et nii-öelda kosmose logistikasektor muutub üha enam kättesaadavamaks.
Vaja julget mõtlemist ja praktilisi näiteid
Dateli kosmose valdkonna juht Andreas Kiik tõi välja, et inimesed vajavad kosmosega suhestumiseks konkreetseid praktilisi näiteid. "Kui leida see konkreetne probleem, millega tegelikult see insener või ärivaldkond tegeleb igapäevaselt ja viia see kokku konkreetse lahendusega kosmosest, siis üldiselt kosmos ei ole enam nii kosmos." Näiteks võib selleks olla sildade painete seiramine või prügi kaardistamine.
Saates osalejad julgustasid inimesi fantaasiarikkalt mõtlema ning pakkuma ka enda lahendusi välja. Agu Leinfeld tõi näite, et Jaapanis üritab üks ettevõte luua tulevikus lifte kosmosesse selleks, et maalähedasele orbiidile jõudmine oleks natuke soodsam.
„Nad ennustavad, et kolmekümne aasta pärast on olemas sellised kaablid, mis on piisavalt tugevad ja kaaluvad piisavalt vähe, et luua püsiühendus maa ja kosmose vahel,“ märkis Leinfeld. „Ma olen täiesti kindel, et seesama liftiettevõtja teeb selle protsessi käigus ka tõenäoliselt maailma kõige kiiremad liftid kuskil kõrghoonetes. Ta kindlasti mõtleb välja ülesandeid täiesti teistmoodi kui tüüpiline liftiettevõte, kes teenindab kümmekorruselist elamut.“
Leinfeld rõhutas veel, et isegi kui eesmärk on üks, siis lõppkokkuvõttes võib kasu tulla hoopis teisest suunast. „Kõik, kes täna on kosmosesse valmis minema, siis te võib-olla lähete ülesandega otsida kulda, aga kogemata protsessi käigus leiate teemandikaevanduse.“
Saates tuli veel juttu sellest, et TTÜ saadab järgmisel suvel satelliidi kosmosesse, miks on oluline hakata kosmoseprügi koristama ning milliseid läbimurdeid võiks kosmose suunal tulevikus veel oodata. Pikemalt saab kuulata juba saatest, saatejuht Priit Pokk.
Hetkel kuum