Väikeinvestorid tekitavad puhvrit: üks korter neljast pannakse müüki

Seoses sõjaohu ning likviidsuse suurendamisega on korterite müügipakkumisi tulnud viimase kuu jooksul juurde ligikaudu 10% ulatuses, toob 28. märtsil eetris olnud Uus Maa kinnisvarasaates välja Uus Maa analüütik Igor Habal. Ta lisab samas, et korteritehingute arv on aastases võrdluses samas 10-15% Tallinna võrra vähenenud.

Analüütik Risto Vähi lisab, et kohtades, kus tegutsevad investoreid on näha pakkumiste kasvu, ent hinnaootus neis samas langenud pole. “See käib tihti nii, et kui väikeinvestoril on neli korterit, paneb ta praegu neist ühe müüki, et saada juurde likviidsust, likvideerida mõni võlake ja nii edasi,” selgitab Vähi. Ta lisab samas, et paanilist müüki pole märgata, ent ärevatel aegadel omale veidi puhvrit soovitakse siiski tekitada.

Kinnisvarasektori jaoks on suureks murekohaks mõistagi uusarenduste õigeaegne valmimine, mis ehituses toimuva hinnatõusu tõttu on suure riski all. Uus Maa juhatuse esimees Jaanus Laugus selgitab: “Täna oleme näinud trendi, et kui uusarendustes on uksed aknad ees ja siseviimistlustööd käsil, võib seda arendust müüa ka rekordhindadega. Ent kui arendusega kerkitakse alles maa seest üles, on ka broneerijad muutunud ettevaatlikumaks.”

Üheks pöörase hinnatõusuga kohanemise võimaluseks toob Laugus saates välja praktika, et arendajad ise ei tahagi korteritega enne tehingusse minna, kui majad valmis ning müüa kortereid alles siis, sel hetkel kehtivate hindadega. “Veel on trendiks see, et ehitajad teostavad projektijuhtimist ilma ehitushinna fikseerimiseta. Viimane tekib alles siis, kui maja on valmis.”

Igor Habal ennustab, et rohkem ehitusseisakuid võime lähiajal näha odavamate uusarenduste puhul. “Kuna nende lõpphind on madalam, siis see ei pruugi katta ehitusega seotud kulusid,” selgitab Habal ja toob välja, et uusarenduste hindu alla 4000 euro ruutmeetri eest me ei pruugi enam näha. “See on tase, millest alates on mõistlik arendajal kortereid müüa,” kinnitab Habal.