• Jaga lugu:

    Väikeinvestorid tekitavad puhvrit: üks korter neljast pannakse müüki

    Uus Maa analüütik Risto Vähi märgib, et ettevaatuse mõttes on väikeinvestorid asunud puhvri tekitamiseks kortereid tasapisi müüki lisama.Foto: Raul Mee

    Kui korterite üüriturul on viimase kuu jooksul nõudlus järsult kasvanud, on ostu-müügiturul liikumine olnud teistsugune – väikeinvestorid on ettevaatlikult kortereid müüma asunud ning seeläbi on pakkumisi juurde tulnud.

    Seoses sõjaohu ning likviidsuse suurendamisega on korterite müügipakkumisi tulnud viimase kuu jooksul juurde ligikaudu 10% ulatuses, toob 28. märtsil eetris olnud Uus Maa kinnisvarasaates välja Uus Maa analüütik Igor Habal. Ta lisab samas, et korteritehingute arv on aastases võrdluses samas 10-15% Tallinna võrra vähenenud.
    Analüütik Risto Vähi lisab, et kohtades, kus tegutsevad investoreid on näha pakkumiste kasvu, ent hinnaootus neis samas langenud pole. “See käib tihti nii, et kui väikeinvestoril on neli korterit, paneb ta praegu neist ühe müüki, et saada juurde likviidsust, likvideerida mõni võlake ja nii edasi,” selgitab Vähi. Ta lisab samas, et paanilist müüki pole märgata, ent ärevatel aegadel omale veidi puhvrit soovitakse siiski tekitada.
    Kinnisvarasektori jaoks on suureks murekohaks mõistagi uusarenduste õigeaegne valmimine, mis ehituses toimuva hinnatõusu tõttu on suure riski all. Uus Maa juhatuse esimees Jaanus Laugus selgitab: “Täna oleme näinud trendi, et kui uusarendustes on uksed aknad ees ja siseviimistlustööd käsil, võib seda arendust müüa ka rekordhindadega. Ent kui arendusega kerkitakse alles maa seest üles, on ka broneerijad muutunud ettevaatlikumaks.”
    Üheks pöörase hinnatõusuga kohanemise võimaluseks toob Laugus saates välja praktika, et arendajad ise ei tahagi korteritega enne tehingusse minna, kui majad valmis ning müüa kortereid alles siis, sel hetkel kehtivate hindadega. “Veel on trendiks see, et ehitajad teostavad projektijuhtimist ilma ehitushinna fikseerimiseta. Viimane tekib alles siis, kui maja on valmis.”
    Igor Habal ennustab, et rohkem ehitusseisakuid võime lähiajal näha odavamate uusarenduste puhul. “Kuna nende lõpphind on madalam, siis see ei pruugi katta ehitusega seotud kulusid,” selgitab Habal ja toob välja, et uusarenduste hindu alla 4000 euro ruutmeetri eest me ei pruugi enam näha. “See on tase, millest alates on mõistlik arendajal kortereid müüa,” kinnitab Habal.
    Kuula saadet siit:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.