Kroonilises rahahädas tervishoid vajab lisaks eurodele jõulisi reforme

Artikkel

- Saated
- 31. detsember 2022 kell 14:16
Kroonilises rahahädas tervishoid vajab lisaks eurodele jõulisi reforme
Tervishoiuettevõtte Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi ja Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas PõldFoto: Rivo Sarapik
Kroonilises rahahädas tervishoidu võiks raha lõpmatuseni sisse panna ja seetõttu peab enne lisaraha otsimist süsteemist säästuvõimalused üles otsima, leiab Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi. Seda pakuvad näiteks tööandjate suurem panustamine töötajate tervisesse ning tervishoius ülesannete ümber jagamine, aga ka suurem eraraha kaasamine.
Üks võimalus tervise hoidmiseks ja kahjude süvendamise vältimiseks on töötervishoiuarstide rolli ümber vaatamine ja selle sidumine esmatasandi arstiabiga, selgitas Mägi-Lehtsi, kes on ka tööandjate keskliidu tervise töörühma juht, Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. Lisaks töökeskkonnast tulenevatele ohtudele ilmnevad tervisekontrollis ka muud terviseriskid, mis vajavad esmatasandi või eriarstide sekkumist.
Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld selgitas saates, et kümnest inimesest kahel leitakse tervisekontrollis midagi sellist, millest ta varem ei teadnud ja mis vajab sekkumist või järelkontrolli. Eeskuju saaks tema sõnul võtta Soomest, kus tööealised inimesed käivad oma tervist kontrollimas üksnes tervisekeskuses, kust saab abi nii õlavalu kui gripi puhul.
„Saaksime sellega perearstide koormust päris palju vähendada,“ selgitas Põld. „Lisaks saab töötervisearst hinnata näiteks pikalt haiguslehel olnud inimese terviselugu, sest ta teab töötingimusi ning ameti ja töökoha riskifaktoreid ning oskab neid inimese haiguslooga seostada.“
Haigused ei vali saabumiseks kvartalit
Teine tööga seonduv idee on kaotada piirmäär töötaja tervisele tehtud kulutustele, milleks praegu on 400 eurot aastas ehk 100 eurot kvartalis, ja laiendada selle alla mahtuvat teenuste valikut.
„Esiteks, haigused ei käi kvartalipõhiselt,“ märkis Kadri Mägi-Lehtsi. „Samuti piiravad lisatingimused. Näiteks vaimse tervise abi tohib osutada kliiniline psühholoog ja siis see vaene raamatupidaja peab käima mööda registreid ja vaatama, kas konkreetne psühholoog on kliiniline või mitte. See on ebamõistlik koormus.“
Maksuvabade võimaluste laiendamise valiku alus saab tema sõnul olla riigi eeskuju – mida rahastab haigekassa riiklikus süsteemis, seda võiks lubada ka tööandjatel kompenseerimiseks.
„Maksuvabastuse kriitikud ütlevad siinkohal, et tööandja saabki töötaja tervisesse panustada näiteks läbi kindlustuse. See on tõsi, kuid see loob ebavõrdse keskkonna,“ selgitas Mägi-Lehtsi. Ühtlasi esineb tema sõnul kohati arvamusi, et maksuvabastusega soovitakse näiteks ettevõtete juhtkondi poputada. „Tööandjad on hädas töötajate leidmisega, mitte sellega, et oleks vaja juhtkonnale mingisuguseid paremaid teenuseid saada.“
Töötajate leidmise raskused üksnes süvenevad, sest elanikkond vananeb ja igal aastal jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult välja 5000–6000 inimest. Seetõttu on vaimse ja füüsilise tervise hoidmine tähtis ka tööturul osalemiseks ja riigi ülal pidamiseks vajalikke makse tasuda. Kuigi Eesti elanike tervena elatud aastad on kasvanud keskmiselt 57 aastani, jääb see näiteks seitsme aastaga alla Euroopa Liidu keskmisele ja 15 aasta võrra Rootsile.
Maapiirkondade suurim mure – hammaste olukord
Teenuste valik võiks Põllu ja Mägi-Lehtsi sõnul laieneda ka hambaravile.
„Kui Tallinnas on pilt veel enam-vähem, siis maapiirkondades näeme, et kõige suurem mure on just hambad,“ märkis Toomas Põld. „Arstidena aga teame – kui hambad ei ole korras, siis sealt tulevad juba järgmised probleemid nagu südamelihaspõletik, angiin ja nõnda edasi.“
Hambaravi on tema sõnul ka tööandjate kliinikult palju soovitud teenuste hulgas, sest seda hüvitab haigekassa inimestele väikese summa ulatuses ja tööandja peaks seda kompenseerides tasuma erisoodustusmaksu.
„See ei ole õige. Organism on tervik,“ rõhutas Põld. „Me ei saa jagada nii, et vaimset tervist toetame ja muud mitte. Piltlikult: vasakut kätt toetame ja paremat mitte. Lähenemine peaks olema terviklik, suunatud ennetusele.“
Sarnaselt teiste valdkondadega painab ka tervishoidu karjuv tööjõupuudus. Seda saaks Kadri Mägi-Lehtsi sõnul leevendada tervishoiu baasharidusega inimeste tööülesannete ümber jagamisega – osasid ülesandeid saab anda arstilt õele, õelt apteekrile jne.
„Selle võimalikkust näitas pandeemia. Vaktsineerimisega ei pea tegelema üksnes pereõed või nakkuskabinetid, seda saab edukalt teha apteekides või ka töökohtadel,“ märkis ta.
Põllu sõnul on siingi eeskuju võtta põhjanaabrite juurest, kus osad terviseuuringud ja ülevaatuse teevad õed, füsioterapeut või vaimse tervise spetsialist, ning lõpliku otsuse vormistab töötervisearst, mis aitab ka perearstide koormust vähendada.
„Tihti peame meie juurde tulnud inimese saatma ikkagi perearsti juurde, sest temal on fond lisauuringute tegemiseks,“ selgitas Põld. „Kui aga korraldada nii, et patsiendi raviraha liigub koos temaga, siis ta saab valida, kas kasutab teenust era- või riiklikus asutuses.“
Samuti väärib Mägi-Lehtsi sõnul tervishoiu tulemuse hindamine muutmist ehk keskmise ravijuhu maksumuse või ravijuhtude arvu asemel tasuks mõõta saavutatud tulemust. “Teisisõnu: kui palju tervema inimese tervisesüsteemist nii-öelda tagasi saame,“ selgitas ta. „Et vanemaealine ei vajaks hooldust ja saaks ise oma eluga hakkama ning noorem oleks võimeline näiteks töötama.“
Konkurents parandab ka tervishoidu
Valik Tööandjate ettepanekutest:
Kaasata tervishoidu rohkem eraraha. Vabatahtlik erameditsiini ja -kindlustuste suuremas mahus kaasamine aitab ennetada haigestumist, lühendada ravijärjekordi ja krooniliste haiguste süvenemist, mis omakorda säästab raviraha.
Muuta praegune süsteem tõhusamaks. Lisaks dubleerimise vältimisele saab parandada esmatasandi arstiabi kättesaadavust, optimeerida haiglavõrku kaugvisiitide ja muude digilahenduste kasutamisega. Efekti annab ka kiirendatud üleminek kodulähedasele ja inimkesksele tervishoiuteenusele, mis arvestab inimest kui tervikut ja tema vastutust oma tervise hoidmisel ning tagamisel. Samuti aitab terviseandmete suurem kasutus ennetada, haigusjuhte prognoosida ja optimeerida haiglavõrku.
Vabastada tööandja tervisekulud maksudest. See puudutab ennetusele ja tervise hoidmisele suunatud kulutusi ehk tervishoiuteenuseid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid. Maksuvabastus suurendab tööandjate valmisolekut tervishoidu panustada ja nii väheneb haigestumine, kiireneb tööle naasmine ning väheneb ajutise töövõimetuse kompenseerimise vajadus. Samuti toob see tervishoidu lisaraha.
Terviseteenuste pakkujate vahel luua konkurents. Võimaldada tuleks patsientide vaba liikumist Eesti-siseselt ehk patsiendi raviraha liigub koos temaga ja ta saab valida, kas kasutab tervishoiuteenust era- või riiklikus asutuses.
Terviseinfo tahab korrastamist. Terviseinfo peab olema kättesaadav ja arusaadav erinevatele tervishoiuteenuste osutajatele nagu apteeker, töötervishoiu-, pere- või eriarst. Andmete parem kasutamine aitab ka uusi teenuseid välja töötada ja analüüsida elanikkonna terviseprobleeme näiteks elukutsest või töökohast lähtuvalt ning selle alusel probleeme ennetada.
Allikas: Tööandjate manifest
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum