Artikkel

    Rein Oja kaitseb teatrite rahastamist – puusse pandi kommunikatsiooniga

    Draamateatri juht Rein Oja (vasakul) ja teatri peatoetaja, UG Investmentsi juhatuse liige Valdur Laid. Foto: Erakogu

    Möödunud aasta lõpus muudetud seadusega vähenes erateatrite toetus ning see on tõstnud pahameelt. Uusi reegleid aitas välja mõelda ka Draamateatri juht Rein Oja, kes on süsteemiga ikkagi rahul.

    Oja hinnangul muutus seadus läbipaistvamaks, lisati kriteeriumeid nagu uuslavastuste arv, publiku arv ja etenduste arv. "Esimest korda on olemas süsteem. Miks aga praegu on läinud nii – see oli kiirustatud ja halvasti kommunikeeritud. Asju ei seletatud ära,” arvas Oja.
    Saates “Kultuur veab majandust" rõhutas Oja, et raha iseenesest ei vähenenud.
    Juba aastast 2000 on räägitud, et rahastus võiks olla mahu-, mitte palgapõhine, rääkis Oja. Mahupõhine toetussüsteem soodustab tema sõnul vabakutseliste kaasamist. “Selle asemel, et hoida üks lavastaja tööl, kellele on kogu aeg vaja tööd anda, saab näiteks kutsuda kolm lavastajat mujalt. Nii saab rikastada teatrimaailma meie sees, muidu oleme nagu omas mahlas.”
    Draamateatrit toetab suurfirma
    Draamateatri eelarve on üle viie miljoni euro ja umbes pool sellest tuleb riigilt ning 45% tuludest teenitakse piletimüügist. Ligi viie protsendi ulatuses sõltutakse toetustest, rääkis Oja saates.
    Draamateatril on sellest aastast suurtoetaja, see on UG Investments, valdusfirma, mille alla kuuluvad näiteks Utilitas ja Audi Eesti. Ettevõtte kolm partnerit, juhatuse liikmed Valdur Laid, Priit Koit ja põhiomanik Kristjan Rahu toetavad seda, mis tundub hingelähedane, kommenteeris saates Valdur Laid.
    Praegusel ajal, kui optimismi on kahetsusäärselt vähe, on teater üks selliseid kunstiliike, mis pakub positiivset elamust ja elamust, mis ühendab, rääkis ta. Lisaks on Draamateater viimastel aastatel rühkimas tippvormis, põhjendas Laid, miks teatri tegemistesse panustatakse.
    “See on väga kõva valuuta, kui saad öelda, et sul on igale Lehman Brothersi etendusele pileteid," märkis Laid.

    Kuidas toetajat leida?

    Valdur Laid: “Julgust peab olema. Ja nurk, mille kaudu asi huvitavaks teha, miks see teema võiks pakkuda huvi potentsiaalsele toetajale."

    Rein Oja: “Kui sa ei küsi, sa ei saa. Kui küsid, võid saada ja võid mitte saada. Nii lihtne see ongi. Aga kui ma olen metsas üksi ja mõtlen, kes mind toetab, kardan, et läheb keeruliseks.”

    Sõja mõju teatrile
    Vahepealsed koroona-aastad olid keerulised, kuid kui kõik paisu tagant pääses, tõusis huvi teatriskäigu vastu hüppeliselt, ütles Rein Oja. Aga siis lõi sõda Ukrainas taas kaardipaki segi. “Kadus kogu huvi teatri, selle reklaami ja tutvustuse vastu. Arusaadavalt oli tähelepanu mujal ja kohutavalt keeruline oli teatrit nähtavaks teha.”
    Lisaks tekkis sõja alul küsimus, kas peaksime Vene klassikast loobuma. “Kui sõda algas, siis hurraa-periood oli, et keelame kõik ära, mis Venemaaga seostub. Neid ideid ikka tekkis. Aga kui istud ja mõtled, saad aru, et need inimesed pole süüdi. Tšehhov pole süüdi, Tšaikovski pole süüdi.”
    Samamoodi on lood kaasaegsete tegijatega. “Me ei saaks ju mitte kutsuda lavastajat, kes on Venemaalt ära tulnud ainult sellepärast, et ta on Venemaa kodanik. Kodanik küll, aga selgelt režiimi vastu,” selgitab Oja, et tema arvates ei peaks kunstnikke piirama passi järgi.
    Saates “Kultuur veab majandust” olid külas Draamateatri juht Rein Oja ja UG Investmentsi juhatuse liige Valdur Laid. Jutuks tuli, mis täna investoreid meelitab, mis eristab välismaise suuromanikuga ettevõtte ja Eesti firma toetuste sihtimist ja kui suurt rolli mängivad toetuse saamisel siiski suhted. Ka see, miks ettevõte kultuuri toetab ja kuidas Draamateatril läheb.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Janek Mäggi: riigile tuleb virutada veel eriline kirves!
Kõik ettevõtted peavad hoopis hindu tõstma nii kiiresti kui võimalik, sest ettevõtluse mõte ei ole heategevusliku supiköögi pidamine, vaid võimalikult suure majandusliku kasu saamine ning kaupade vahetamine kasumi maksimeerimiseks, kirjutab suhtekorraldaja ja endine riigihalduse minister Janek Mäggi.
Kõik ettevõtted peavad hoopis hindu tõstma nii kiiresti kui võimalik, sest ettevõtluse mõte ei ole heategevusliku supiköögi pidamine, vaid võimalikult suure majandusliku kasu saamine ning kaupade vahetamine kasumi maksimeerimiseks, kirjutab suhtekorraldaja ja endine riigihalduse minister Janek Mäggi.
Janek Mäggi: riigile tuleb virutada veel eriline kirves!
Kõik ettevõtted peavad hoopis hindu tõstma nii kiiresti kui võimalik, sest ettevõtluse mõte ei ole heategevusliku supiköögi pidamine, vaid võimalikult suure majandusliku kasu saamine ning kaupade vahetamine kasumi maksimeerimiseks, kirjutab suhtekorraldaja ja endine riigihalduse minister Janek Mäggi.
Kõik ettevõtted peavad hoopis hindu tõstma nii kiiresti kui võimalik, sest ettevõtluse mõte ei ole heategevusliku supiköögi pidamine, vaid võimalikult suure majandusliku kasu saamine ning kaupade vahetamine kasumi maksimeerimiseks, kirjutab suhtekorraldaja ja endine riigihalduse minister Janek Mäggi.
Belgia-Ameerika õlletootja jätkab jalgpalli MMi suursponsorina
Hoolimata Katari MMi fiaskost pikendas Brüsselis noteeritud maailma suurim õlletootja AB InBev lepingut FIFAga järgmisteks MM võistlusteks.
Hoolimata Katari MMi fiaskost pikendas Brüsselis noteeritud maailma suurim õlletootja AB InBev lepingut FIFAga järgmisteks MM võistlusteks.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Ratastel suvila on täna Peipsi järve ääres, homme Vahemere rannikul
Matkasuvilad jäävad väiksemate suvilatega sarnasesse hinnaklassi, aga võimaldavad vastavalt ilmale ja meeleolule asukohta vahetada. Värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates võtame vaatlusele alla matkasuvila kui elustiili ja kuulame reisimuljeid nii Eestist kui Itaaliast.
Matkasuvilad jäävad väiksemate suvilatega sarnasesse hinnaklassi, aga võimaldavad vastavalt ilmale ja meeleolule asukohta vahetada. Värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates võtame vaatlusele alla matkasuvila kui elustiili ja kuulame reisimuljeid nii Eestist kui Itaaliast.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Saksamaa, Iirimaa ja Soome ajasid euroala majanduse langusse
Teine järjestikune kahanemisega kvartal ajas euroala majanduse langusse; miinuse põhjustas kolme riigi näitajate revideerimine allapoole.
Teine järjestikune kahanemisega kvartal ajas euroala majanduse langusse; miinuse põhjustas kolme riigi näitajate revideerimine allapoole.
„Arendada Eesti juhtimiskultuuri värskel moel ja parimate juhtidega? See konverents seda kindlasti tegi“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.