Jäta menüü vahele
Artikkel
- Saated
- Eget Velleste
- 5. oktoober 2023 kell 12:17
Eesti on kultuuri toetamises Euroopas kolmas. Paavo Nõgene selgitab, miks sellest ikkagi ei piisa
Tallinki juht Paavo Nõgene ja kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.Foto: ÄripäevEesti riik kulutab üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust kultuurile. Tallinki juht näeb, et suured kultuurikulud on väikses riigis paratamatud ning kultuuri toetamine väärikas.
Tallinki juht Paavo Nõgene nendib, et kultuuris on teatud aspektid loojate poolt ette kirjutatud, näiteks eeldatavad koosseisude suurused. Neist kinnipidamine on loomingu vaatest hädavajalik, ent samas kulukas.„See, et meie riik on rahvaarvult kümneid kordi väiksem kui Saksamaal ei tähenda, et meie klassikalise balleti trupp võiks olla kümme korda väiksem,“ ütles Nõgene saates „Kultuur veab majandust“.Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ütleb, et riigi suur panus kultuuri annab ka palju vastu ning suurt rolli mängib ka erarahastus.Ta ütleb, et kui mõnikümmend aastat tagasi oli statistikat andvaid teatreid 15–20, siis praegu on neid üle 60. Samamoodi on Allikmaa kinnitusel suurenenud muuseumite, kontserdiasutuste ja muude kultuurialade pakkumine.„Pakkumist on tohutult palju ja see ei tule ainult riiklikust rahastusest, vaid siin on palju tuge ettevõtluselt,“ sõnas Allikmaa. Eratoetajate abiga rikastatakse Eesti kirjandust lähiajal veel kahe raamatusarjaga, milles ilmuvad maailma kirjanduse tüvitekstis ja filosoofiakirjandus.Nõgene teatel on Tallinki viimase aasta toetuste eelarve miljoni euro juures. Sellest enamik läheb spordi, täpsemalt tennise ja golfi toetuseks. Tallink panustab veel kultuuri ja haridusse. Toetusi jagatakse ka piiri taga, näiteks Soome jäähokile.Toetuste küsijale annab Nõgene soovituse selgitada, kuidas saab ettevõtja veenduda, et panus läheb õigesse kohta ja õige eesmärgi nimel. Lisaks, miks ta peaks just konkreetset projekti toetama.Samas pole kultuurisündmuse jaoks raha küsimine võõras ka Nõgenele endale.„Olen teatrist võrsunud, aga korraldanud ka Tartus Raimond Valgre festivali ja käinud aastaid selle tarbeks toetust lunimas,“ jagas Nõgene.Ta toob välja, et ettevõtted ei toeta enam kultuuri lootuses saada reklaami või enda logo näidata, vaid peamiselt seetõttu, et anda ühiskonnale tagasi.„Kultuuri on väärikas toetada,“ ütles Nõgene.Mõlemad saatekülalised leidsid, et selleks, et rohkem eraraha jõuaks kultuuri, peab Eesti ettevõtjatel hästi minema.„Täna on keeruline aeg, sest on majanduslangus ja raputatakse maksukeskkonda, aga loodan, et ettevõtted ei jäta enda pikaajalisi partnereid hätta,“ sõnas Nõgene.Saatejuht on Eget Velleste.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Keskpankurid ajasid USA aktsiad tippudelt taanduma
Uusi tippe vallutanud peamised USA aktsiaindeksid taandusid neljapäeval kui keskpankurid viitasid baasintressimäära jäämisele kõrgemale tasemele kauemaks.
Uusi tippe vallutanud peamised USA aktsiaindeksid taandusid neljapäeval kui keskpankurid viitasid baasintressimäära jäämisele kõrgemale tasemele kauemaks.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Euroala majanduskasv hoogustus esimeses kvartalis Eesti majanduslangus Euroopa üks sügavamaid
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.