Narvas on sündinud võimuliit, millega Mihhail Stalnuhhini juhitud poliitilised jõud on taas pukis. Endise keskerakondlase tõusu taga on sotside juhatuse liige Katri Raik, kes on suure tõenäosusega peagi Narva linnapea.
- Indrek Tarand ütleb, et ei suuda uskuda oma kursuseõe Katri Raigi (samuti pildil) otsust minna Narvas venemeelsete jõududega liitu. Foto: Liis Treimann
"Isiklike ambitsioonide realiseerimiseks reeta Eesti Vabariik. Põhimõtteliselt reeta. No ma ei tea… mida me veel tahame, Viktor Kingisepa saatus on kerge selle kõrval," ei hoidnud "Äripäeva arvamusliidri" saates tagasi end Indrek Tarand, kes oli 31 aastat tagasi Ida-Virumaal valitsuse erisaadik – ülesandeks hoida ära kohalike venelaste separatismi.
"Nii Pühtitsa igumeenja kui ka Katri Raik võivad ju Stockholmi sündroomi mõjul olla patriarh Kirilli ja Russki Miri pantvangid, aga ükski normaalne Eesti kodanik seda ei luba. Seda ei saa endale lubada ei Eesti 200 ega ka sotsiaaldemokraadid," lisas Tarand.
Tema sõnul ei võta kõike piisavalt tõsiselt ka eelmainitud parteide osalusega võimuliit Toompeal: "Ma olen pisut morjendatud, et ka valitsuse tasandil ilmselgelt ei saada praegu probleemi suurusest aru.“
Milles täpselt probleem seisneb ja mis saab edasi, Tarand saates selgitab.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Indrek Tarand: isiklike ambitsioonide pärast on reedetud vabariik
Seotud lood
Kui minu käest küsida, keda ma eelistan näha Narva linnapeana, siis muidugi Katri Raiki, mitte mõnda poolvenemeelset keskerakondlast või otseselt venemeelse liikumise “Koos” käilakuju. Ent kui Raik on hinnanud, et selleks on diil Stalnuhhiniga möödapääsmatu, siis mis nõu me talle siit Tallinnast anda saame, küsib sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Raimond Kaljulaid.
“Me ei hakka tegelema rahulepinguga.”
Narva võimuliit on lagunemas ning opositsioonist pääseda lootev Katri Raik (SDE) peab uue liidu sõlmimiseks läbirääkimisi nii Keskerakonna tiivaga kui ka Ukraina suunas kriitikat loopinud ja Punaarmee tanki kaitsnud Mihhail Stalnuhhiniga.
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.