Artikkel

    Kaitsetööstus kasvab mühinal, hoogu lisab peagi valmiv kaitsetööstuspark

    Kaitsetööstusele keskenduva “Soraineni sageduse” saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning külaline Indrek Sirp.Foto: Andres Laanem

    Eestil on selgelt vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad Soraineni riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.

    Eesti kaitsetööstuse seis on hea. 2022. aastal oli valdkonna müügitulu 250 miljonit eurot – ligi poole võrra rohkem kui sellest eelneval aastal. Suur osa toodangust läheb ekspordiks ja mitme Eesti kaitseettevõtte tegevus on ühel või teisel moel seotud Ukrainaga, st et väärtust luuakse reaalses konfliktikoldes.
    Eesti edulood on kõrgtehnoloogilisel tasemel – sensoorikas, küberkaitses, robootikas. Klassikalist pommi- ja tankitootmist meil pole. Küll aga vajame kohalikku laskemoona- ja relvatootmist, nentisid saatekülalised.
    Kaitsetööstuspark tuleb, lahtine on vaid täpne asukoht
    Laskemoona tootmine eeldab teatud keskkonna ja ohualade loomist, et välistada võimalikud negatiivsed mõjud ümbritsevale keskkonnale. Selleks, et säästa laskemoona ja relvade tootmisest huvitatud ettevõtjaid vaevalisest planeeringust, võtab riik taristu loomisega seotud kulud ja eeltöö enda kanda. Kui park valmis, saavad ettevõtjad piltlikult öeldes kaks kätt taskus kohale minna ja oma tootmisrajatised püsti panna.
    Valitsus teeb lähipäevil otsuse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et leida tööstuspargile kõige sobilikuma ala. Täna on valikus neli võimalikku asukohta: kaks neist on Lüganuse vallas, üks Lääne-Nigula vallas ja üks Pärnu linna aladel, Audru ja Tõstamaa kandis.
    Planeerimisega loodab ministeerium ühele poole saada pooleteise aastaga, misjärel saavad ettevõtjad hakata ehitama. Esimesed tööstushooned ja võib-olla ka tootmine võiks alata kahe ja poole aasta pärast, on Sirp lootusrikas.
    Keda kaitsetööstusparki oodatakse?
    Parki mahuvad vähemalt kahe-kolme ettevõtte tootmisrajatised. Valikukriteeriumid töötatakse välja. Võib olla aga kindel, et üheks parki pääsemise kriteeriumiks on kahtlemata tegevusluba laske- või lahingumoona tootmiseks. Tootmise juures tuleb tagada ohutus, seega ettevõttel peab olema kompetents tegeleda lõhkeainega tootmisprotsessis.
    On oluline, et ettevõte saaks kasumlikult toimetada, mis tähendab, et parki tulijatelt oodatakse ekspordivõimekust kohe algusest peale. Sellele aitab kaasa strateegiline partnerlussuhe mõne toimiva kaitsetööstusettevõttega Euroopa Liidust või NATOst, kellel oleks pakkuda kohta oma tootmis-, tarne- või müügiahelas. Riik ei dikteeri, missugust laskemoona tootma peab – see on ettevõtja äriline otsus, kinnitab Sirp.
    Relvaseadus vajab muutmist
    Lahingumoona ja relvade tootmise Eestis tegi võimalikuks alles 2018. aastal tehtud relvaseaduse muudatus. Nüüdseks on ilmnenud vajadus teatud täienduste ja paranduste järele seaduses, et luua selgust ettevõtjatele ja viia sisse mõned põhimõttelised muudatused, sh leevendada piirangut, mis võimaldab ainult NATO ja Euroopa Liidu kodanikel omada või juhtida laskemoona või relvi tootvaid ettevõtteid Eestis.
    „See piirang on liiga range. On mõistetav, miks see piirang tehti. See jõustus alles eelmisel aastal ja selle eesmärk oli Venemaa ja Valgevene kodanikele piirata ligipääs relvadele ning laskemoona ja relvade tootmisele Eestis – tegu on ju agressorriikide kodanikega. Kuid ühtlasi välistati sellega selliste riikida nagu Ukraina, Iisrael, Jaapan või Lõuna-Korea tegevus Eestis kaitsetööstuse valdkonnas. Selle me muudame ära,“ ütleb Sirp.
    Lisaks on ettevõtjad saatnud ministeeriumile hulgaliselt ettepanekuid, mida seaduse muutmise eelnõu väljatöötamisel arvesse püütakse võtta.
    Riik toetab kaitsetööstuse ettevõtjaid ka väljaspool parki
    Lisaks kaitsetööstuspargi algatusele toetab kaitseministeerium jätkuvalt Eesti kaitsetööstuse arendusprojekte. 2024. aastal on selleks ette nähtud 700 000 eurot. Maksimaalne toetussumma projekti kohta on 200 000 eurot. Üldjuhul on toetuse suurus 25% arendusprojekti eelarvest, aga see võib olla ka kuni 45%.
    Sel aastal on muude valdkondade kõrval sisse toodud ka laske- ja lahingumoonaga seotud teemad: ründedroonid ja õhuründemoon, droonivastased seadmed ning täppissütikud 155 mm moonale. Täpsema info leiab siit.
    Kaitsetööstus toidab eksporti ja avab investeerimisvõimalusi
    Investorid on ebakindlad – Ukrainas käib sõda, Eesti on lähedal. Riigikaitse ja kaitsetööstusvõimaluste arendamine aitab investeerimiskeskkonda arendada.
    „Huvi investeerida kaitsetööstuse valdkonda on kasvamas. Paljude välisinvestorite jaoks on just Eesti ja Baltikum need kohad, kuhu suunas kaitsetööstusesse investeerimise plaanidega vaadata. Miks ka mitte teha näiteks rohkem projekte koostöös Ukrainaga, kus kõrgtehnoloogiline areng on toimumas. Võimalusi on rohkelt,“ julgustab Lepasepp.
    Veebruarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp Eesti kaitsetööstuse hetkeseisu ja võimaluste üle. Saatekülaline on kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm on advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna eksperdid.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.