Logistika on ka inimeste liikumine
Sageli peetakse logistikat endiselt valdkonnaks, mis tegeleb kastide, kaubaaluste ja veokitega. Tegelikkuses on see arusaam jäämas järjest enam ajale jalgu. “Logistika ei tähenda ainult kaupade liikumist. Ka inimesed liiguvad, ja nende liikumise korraldamine on samuti logistika,” selgitas Janno. Tema sõnul on näiteks ühistranspordi planeerimine, jalgrattateede arendamine või töökohtade ja elamute paiknemine linnas osa samast süsteemsest mõtlemisest.
Kristjan Sirel lisas, et mõiste “inimeste logistika” muutub üha olulisemaks, eriti linnades. Kui varem võis linna mõista kui elamupiirkonda ja tööpaika, siis nüüd on see samavõrd tarneahelate ja liikumiste sõlmpunkt. “Linn on nagu ladu – siin hoitakse, liigutatakse, jagatakse ja optimeeritakse ruumi ja ressursse,” ütles Sirel.
Tema sõnul iseloomustabki kontseptsioon “linn kui ladu” tänapäevase logistika laienenud tähendusvälja. “Linnad muutuvad järjest tihedamaks ja keerukamaks, ent samal ajal suureneb vajadus kaupade, teenuste ja inimeste sujuva liikumise järele. See tähendab, et linnaplaneerimine ja logistiline mõtlemine ei saa enam käia eri radu – need peavad olema läbipõimunud,” lausus Sirel ja lisas, et ainuüksi e-kaubanduse plahvatuslik areng on pannud linnadele uued logistikakoormused.
Uus bakalaureuseõpe 2026. aastal
Kui juba mõnda aega tegeleb TalTech magistrantide ja doktorite koolitamisega, siis küpsemas on uue logistikasuunitlusega bakalaureuseõppeprogrammi taasavamine 2026. aastal. Janno sõnul on programm alles välja töötamisel, kuid selle keskmes saab olema tehnoloogia, süsteemimõtlemine ja praktiline oskus siduda omavahel erinevad logistikaahelad – nii kaupade, teenuste kui ka inimeste liikumise kontekstis.
“Me tahame kasvatada uusi spetsialiste, kes ei mõtle logistikas ainult tarneahelate või veokite kategooriates, vaid kes oskavad näha tervikpilti – olgu see linn, regioon või globaalne turg,” ütles Janno. Uus õpe on suunatud nii gümnaasiumilõpetajatele kui ka juba töötavatele inimestele, kes soovivad ennast valdkonnas arendada.
Elukestev õpe kui konkurentsieelis