Kuigi alates 2023. aasta lõpust lubab seadus teha Eestis andmekaitse reeglite rikkumise eest hiigeltrahve, siis määratud neid veel pole, rääkis GDPR Register juht Krete Paal.

- Andmekaitseidu GDPR Register tegevjuht Krete Paal näeb andmekaitse reeglite rikkumistega seotud karistuse määramisel kitsaskohti.
- Foto: GDPR Register
“Minu arust on andmekaitse inspektsioon just viimasel ajal jäänud silma sellega, et nende trahvid ei jää kohtus pidama aegumise tõttu. Kuna menetlusajad on lühikesed – kaks aastat –, siis nad ei jõua kõiki tõendeid koguda, seda menetlust läbi viia ja tihtipeale, kui kohtusse asi jõuab, siis see kukub kokku. Minu arust see saadab väga ohtliku signaali. see uinutab, nagu kõik justkui on korras,” rääkis Paal Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus tõi Paal näiteid, kes on Eestis andmekaitse reeglite rikkumise eest trahvi saanud ja rääkis, kuidas võib läbipaistev isikuandmete töötlemine olla konkurentsieelis. Juttu tuli ka isikuandmete kaitse olulisusest turunduses ning riskidest tehisintellekti kasutamisel.
Küsis Hando Sinisalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Andmekaitse ekspert: trahvid ei jää kohtus pidama, see saadab ohtliku signaali
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!