Elen Luht • 2. mai 2017
Jaga lugu:

Uus kontor: Laki Ärikeskus on Eesti oma trentagon

B-fuajee põrandale jäeti originaalsed hästi säilinud hallisäbrulised põrandaplaadid. Seinal on näha hoone eripärane kolme hoovaga põhiplaan.
B-fuajee põrandale jäeti originaalsed hästi säilinud hallisäbrulised põrandaplaadid. Seinal on näha hoone eripärane kolme hoovaga põhiplaan.  Foto: Anne Mai Pällo

Kolme tiivaga võimas hoone Laki tänaval ehitati algselt jalatsivabrikule Kommunaar. Nüüd on maja leidnud oma uued värvid.

"Me oleme aastate jooksul igasugust ehituskvaliteeti näinud, aga müts maha nende ehitajate ees, see maja on tõeline pärl," ütleb sisearhitekt Reet Helisabeth Karm võimsat ja mitmekihilist maja tutvustades. "Kommunaar oli tollal nii võimas ettevõte, et sai endale lubada sellist hoonet,“ lisab Lilia Kristianson.

Jutu sees nimetavad sisearhitektid hoonet trentagoniks – see on põhiplaanilt kolme hoovaga, mille esiosa juures on madal ja ümara kujuga n-ö kopikas, kus asuvad fuajeed ja kohvikud.

"Ma ei teagi palju hooneid, mis oleks nii kihvti põhiplaaniga,“ ütleb Karm. Kolme hoovaga kujund leidis detailina endale koha terve hoone graafikas ja sisekujunduses, näiteks on see kasutuses majajuhtidel, freesitud kontorite ustele ning kantud geomeetrilise mustrina kohviku letile ja postidele.

Kes eksib, see leiab

Kuna tegemist on suure majaga, kus on raske orienteeruda, leidsid sisearhitektid, et kõige parem on lahendada see väljakutse värvide ja graafikaga. „Meil kulus endal päris kaua aega, kuni me hakkasime hoones orienteeruma. Ükskõik kui kindlad olime, kuhu lähme, ikka suutsime ära eksida,“ nendib Kristianson viitamise olulisust.

"Alustasime maja tsoneerimisest,“ ütleb Karm, loetledes hoone osi: A-fuajee kui kõige esinduslikum ruum selles majas, B-fuajee koos suure, ent hubase buffee ja väikese kohvikuga, igas suuruses kontorid ning tööstus- ja laopinnad. Värvijaotus muutub väärikamatest ning murtud ja tasakaalukatest toonidest fuajeedes järjest kirkamaks tööstuslikku poolde liikudes. „Kärtspunane, türkiis, oranž ja fuksia – et oleks klaar, hästi eristatav ega tekiks küsimust, kus parasjagu viibid,“ ütleb Kristianson.

Kõikidel korrustel on seinad, põrandad ja laed küll rahulikes toonides, ent värv on sisse toodud suurtel metalltorudel, trepipiiretel, tehnilistel detailidel, ukseviitadel, märkidel. „Need on kõige paremad kohad, kus värvi välja näidata,“ sõnavad sisearhitektid. 

Pehmed karged kardinad

Uue sisekujunduslahenduse läbiv motiiv oli ühtne materjalide kasutus läbi terve projekti. Naturaalne tamm oli algselt selles majas detailide näol olemas. Selle kõrval võeti kasutusele eri toonide ja mustritega marmorimitatsiooniga plaadid, lisaks metalli näol harjatud roostevaba teras detailides ning värvitoonidest mahedad murtud halli-beezi varjundid, aktsendiks must.

Enne remonti kõleda sööklana mõjunud buffeeruum vajas hubasust, uusi materjale, mööblit. Ruumi siseviimistlus lähtuski hoone üldisest materjalikasutusest – tamm, marmor, metall. Hoone laudade vahel aitavad sööklaefekti ja kahvliklõbina heli kaotada võrgust, metalja moega kardinad, mis lisavad ühtaegu pehmust, aga ka metallile omast kargust.

„Tõime siia uue mööbli, uued toolid ja lauad, segasime toone  ja juba sellega tuli hubasus kiiresti,“ kiidab Karm lihtsate vahendite suurt jõudu. Lisavärviks sai kohvikus roheline, seda nii laudu letist eraldavates taimedes kui ka detailides ja seinapiltidel. Kristianson põhjendab: „See aitab värskust sisse tuua ja mõjub eine nautimise keskkonnas hästi.“

Oluline mugava keskkonna loomisel on valgustus. „Sellega tegime väga palju tööd. Enne oli siin ainult kõle üldvalgustus laes. Me tõime valgustid eri tasanditele ja lisasime ohtralt meeleoluvalgustust. LED-valgus on näiteks ühes seinas kombineeritud suure seinapildiga, see annab väga hea tulemuse,“ räägib Kristianson. Karm lisab: “Üks meile omaseid võtteid on ka valgustus läbi peegli. Tehniliselt võib see ehitajale veidi riskantne tunduda, aga tulemus on alati viimase peal – peegel võimendab valgust veelgi ja valgusti peegli pinnal mõjub väga efektselt.

Vanad kingad sõlmes

Maja sõlmpunkti ehk B-fuajeed kirjeldades nimetab Lilia: „Värsked materjalid, värsked värvid. B-fuajeega oli algselt mitmeid lahendusi. Kuna erinevaid detaile oli fuajees palju, langes valik lõpuks rahuliku ja neutraalse tonaalsuse kasuks. Intensiivseid värve nagu lao osas me siia teadlikult ei lisanud. Aktsendina tõime sisse põrandast inspireerituna musta ja halli." Põrandale jäeti maha originaalsed terrazzo kiviplaadid, mis olid erakordselt hästi säilinud. Kõik muu sai uue kuue lihtsate vahenditega.

Samas asub pisike kohvikuosa, kus on mõned lauad-pukid mõtete klaarimiseks ning snäki- ja joogimasinad kehatäiteks. „Omanike idee oli nimetada see Kommunaari kohvikuks ning kohviku kõrvale seinale näitusele panna Kommunaari vanad kingad ja meened,“ ütleb Karm „Hea on austada maja ajalugu ja siin on see ilusti ja avalikult näha.“

* Kolm ühes hoone: kontor, väiketootmine, ladustamine.

* Hetkel rendib pinda 65 klienti.

* Pindala 30 000 m2.

* Hoone on 85% välja renditud.

Lihtne on efektne

Kontoritesse viivasse koridori jõudes nendivad sisearhitektid, et see oli tegelikult üks esimesi alasid, mis valmis sai. Materjalidest on siin kasutatud nii puitu kui ka kivi, toonidest domineerivad mahedad hallika piiripealsed mudahall ja mudabeež.

„Põrandale valisime uudse materjali, mis oli meile plaadisalongist silma jäänud,“ ütleb Kristianson. „Praegu räägitakse palju, et heksagon on moes. Meie oleme kasutanud heksagoni juba varasemates projektides ning see etapp hakkab meie jaoks mööduma. Siia projekti aga leidsime väga lahedas stiilis, justkui välja venitatud heksagoni. Kuna see plaat värvilt ja vormilt sobis, siis osutus see valituks.“

Liftiportaali ees on põrandaplaat edasi seina viidud. „Lasime toota spetsiaalselt tammespoonist samas formaadis tammetükid siia vahele. Lahendus on lihtne, aga efekt jällegi suur,“ ütleb Karm ja lisab, et ka kontorite ukselahendus on tegelikult lihtne. Siledale ühetoonilisele uksele freesitud maja arhitektuurne põhiplaan geomeetrilise motiivina annab minimalistliku ja kordumatu lõpptulemuse.

 Meeskonnatöö

 "Olime siin projektis suure ja ägeda tiimi osalised,“ räägib Lilia Kristianson. Kui tavaliselt kipuvad suured projektid venima, siis selle hoone puhul oli progress intensiivne ja sujus ootamatult kenasti, tunnustavad sisearhitektid.

„Töötame Liliaga sümbioosis ja väga loomulikult. Sajaprotsendiliselt ühte meelt ei pruugi olla iga kord, aga jagame kindlalt sama suunda,“ mõtiskleb Reet Helisabeth Karm. „Teeme tööd kliendile ja tema on samuti alati otsustaja. See on suur koostöö ja ühtlasi põnevus, mis lõpuks välja tuleb. Projektist tekib küll alguses visioon, aga lõpuüllatus on see, mis meid sütitab. Kui teaks kohe, kuhu välja jõuame, siis see oleks igav.“

"Selles majas on maailma kõige ägedam suitsuruum," ütlevad Karm ja Kristianson ühest suust esteetiliselt ribide vahele tungivat suitsuruumi kirjeldades. „Ise ma ei suitseta, aga see idee tekkis suitsupakil olevaid õudseid pilte vaadates,“ selgitab maja üks omanikke Lauri Buntsel idee sündi. „Kui inimene selles keskkonnas suitsetab, siis on keeruline mitte näha sõnumit, et suitsetamine on fataalse lõpuga,“ muigab ta. Buntseli sõnul ei tea ta veel kedagi, kes oleks selle ajel suitsetamise lõpetanud, aga tervishoiu teemat tuleb ikka üleval hoida.

Tuhatoosid selles suitseruumis on pärit Kommunaari aegadest. Seintele tegi pildid Viktor Grafit.

Kommentaar: Linnud lendasid raami vahelt sisse

Lauri Buntsel, Prategli OÜ

Meie jaoks oli oluline, et remonditud majas oleks alles Kommunaari lugu, millest see maja alguse sai. Hoone ühes fuajees on Kommunaari kohvik, kus on eksponeeritud kolmes vitriinis Kommunaari toodangut, mis meil õnnestus hankida. Ühes koridoris on seintel selle hoone ehitamise lugu ja fotod. See on meie kummardus sellele majale, et ka järgnevad põlvkonnad teaksid, mis seal majas toimus.

Hoone ehitati 31 aastat tagasi. Ehitajateks olid soomlased ja seega olid konstruktsioonid ja üldehitus nii korras, et maja ei olnud vaja maha lammutada. Kui me maja 2015. aasta oktoobris ostsime, oli see aga üle kümne aasta välisinvestorite valduses olnud. Remont neid ilmselgelt ei olnud huvitanud. Aknad näiteks olid sellised, et linnud lendasid raami vahelt sisse. Õudne koobas oli see maja!

Oleme nüüdseks vahetanud 1100 akent, värvinud koridorid, tekitanud uued põrandad ja peasissekäigu juurde ehitanud klaasfassaadi. Peale selle automatiseerisime küttesüsteemid ja vahetasime lambid säästlike LED-lampide vastu. Ei saaks öelda, et tegu oli raske projektiga, aga kindlasti on see mahukas ettevõtmine.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt