Eraettevõtjad ühendavad väed, et parandada linnaruumi

Ebaturvaline liikumine.Praegu pargivad tihtipeale organiseerumatult hoone ees autod, seal on ka ebamugavad piirded ja jalakäijate loomulik trajektoor pole nii turvaline, kui ta võiks olla. Tihtipeale sõidavad jalakäijatele ette ka seal parkivad autod. „Meie eesmärk on viia kogu parkimine maa alla. Eesmärk oleks kogu sealne maaalune parkla ühendada, et ka Rotermanni kvartal saaks oma parkale paremat kasutust. Läbi selle parandame parkimise infrastruktuuri,“ kinnitas Karotam.

Projekti viiakse ellu koos Postimaja hoone omanikuga. Tõsi, mõlemal eraettevõtjal on ka oma kasud sees, sest uuendused muudavad sealse ärikinnisvara funktsionaalsemaks ja Coca-Cola Plaza ärihoone ka moodsamaks ja väljapoole avatumaks.Kaks kuni kolm aastat.Samas rõhutas Karotam, et üha rohkem fondi investoreid soovivad näha investeeringuid, mis on ka sotsiaalse vastutuse printsiibiga kooskõlas ning soovitakse panustada muudatustele, mis ka laiemat kasu tooksid.

„Kui nägime, et saame läbi selle parandada ka linnaruumi ja muuta selle piirkonna nii jalakäijate kui ka autoomanike jaoks kvaliteetsemaks, siis kasvas ka meie motivatsioon muudatused ellu viia,“ lisas Karotam.

Loomulikult käivad kõik need muudatused aga käsikäes linna arengutega ning juba ennetavalt arvestades peatänava ning meresuunaliste ühendusteede ideelahendusi. Karotame hinnangul võiks ideaalis kahe kuni kolme aasta pärast uuendusi ka silmaga näha olla.

KOMMENTAAREi pea olema arhitekt, et märgata magistraalikeskse linnaplaneerimise tupikussejõudmist, millega seisavad silmitsi maailma kõik vähegi suuremad linnad. Meie liikumisvajadus suureneb, aga laienemisruum linnasüdametes puudub. Ruum saab lihtalt otsa, sõiduradu juurde teha pole enam kuhugi ja inimesi veel rohkem seinte äärde ajada enam ka ei saa.

Aastakümned magistraalikeskset linnaplaneerimist võib jätta mulje, nagu teisiti ei saakski linnaruumi kasutada, kuid paljude edukate välismaiste näidete ja isikliku kogemuse põhjal tean, et saab küll ja väga edukalt.

Kui hakatakse monofunktsionaalset liikluskoridori asendama inimkeskse tänavaruumiga, põrkub see sageli vastu suurt skepsist. See on normaalne ja vajalik, sest kriitilised küsimused tuleb ära küsida ja murekohad lahti rääkida enne, kui hakatakse päriselt ehitama. Kuid igal pool, kus sellised julged muutused on ette võetud, on juhtunud viis asja: ähvardatud liikluskaos on olemata jäänud, tänav on muutunud transiitruumist olemise- ja ajaveetmisruumiks, piirkonna ettevõtetel on hakanud paremini minema, ning selliste kohtade ümber on tekkinud tugev kogukonna- ja piirkonnaidentiteet. Ka Tallinna Peatänava projekti suur eesmärk on, et meie linnasüda tähendaks inimesele paljudest mõnusatest kohtadest koosnevat head, tegevusrohket linnaruumi, mitte magistraalkoridoridest killustatud ohtlikku ja lärmakat transiittsooni. Kui selle ettevõtmisega haakuvad juba eos piirkonna elanikud, ettevõtjad, arendajad ja kodanikuühendused ehk kohalik kogukond laiemalt, võibki julgelt mõelda, teha asju teistmoodi ning need ideed ka realiseeruvad.Raul Järgarhitekt, Eesti Arhitektuurikeskuse juhatajaTallinna Peatänava projekti sisuekspert

Vaata videot!