Fujitsu tõi Münchenisse kokku 10 000 IT-ala eksperti ja esmakordselt esineja Eestist

Artikkel

- Sisuturundus
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 13. november 2018 kell 8:48
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fujitsu tõi Münchenisse kokku 10 000 IT-ala eksperti ja esmakordselt esineja Eestist
Novembri teisel nädalal kogunes enam kui 10 000 IT-valdkonna spetsialisti ja ärijuhti Fujitsust ning partnerettevõtetest üle maailma Münchenisse, et arutleda digitehnoloogia tuleviku üle konverentsil Fujitsu Forum 2018. Esmakordselt Fujitsu foorumite ajaloos oli üks ettekanne pühendatud ka Eestile. Nimelt käsitles peaministri diginõunik Marten Kaevats seal riigijuhtimise ja tehnoloogia küsimusi.
Selle Euroopa suurima IT-teenusepakkujate ürituse ettekannetes ning vestlustes käsitleti hetkel infotehnoloogia- ja ärimaailma aktuaalseid teemasid – tehisintellekt, asjade internet, küberjulgeolek, kvantarvutid jpm.
Täpsemalt oli selle aasta motoks „edu kaasloomine“, mis rõhutab Fujitsu lähenemist töötada sujuvalt klientide ja partneritega ühises ökosüsteemis, kasutades digitaalsete muutuste juhtimiseks loovust ja innovatsiooni.
Nagu ütles Fujitsu Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Duncan Tait, ei juhtu innovatsioon iseenesest. „Selle saavutamiseks on vaja tehnoloogia, teadmiste ja loovuse koosmõju. Kui see kombinatsioon on olemas, alles siis tekib innovatsioon, mida organisatsioonid vajavad ning mis neid edasi viib,“ sõnas ta Münchenis.
Kahe päeva jooksul said külastajad ettekandeid, vestlusringe ja seminare kuulates ning toodete-teenuste 3500 ruutmeetri suurust demoala külastades inspiratsiooni ja näiteid selle kohta, kuidas olemasolevaid ning uusi tehnoloogiaid erinevate organisatsioonide huvides ära kasutada.
Kahel päeval pea 50 töötuba infovahetuseks
Ligemale poolsada töötuba kahel päeval käsitlesid igapäevase IT-juhtimise seisukohast olulisi teemasid, sealhulgas Fujitsu klientidele ja partneritele tähtsaid küsimusi. Fujitsu Forum 2018 ekspertide tunniajalistel sessioonidel keskenduti tehnilise teabe jagamisele külastajatega, kes soovisid üksikasjalikult teatud teemasid arutada või lihtsalt infot vahetada.
Ettevõtteüleste teemadena olid arutlusel muuhulgas digitaalne töökeskkond, asjade internet, tehisintellekt, tööstus 4.0 ning mitmed muud trendid teenuste ja toodete alal. Teemad varieerusid sõltuvalt tööstusharust ning ettevõtte suurusest, valdkondadest olid Münchenis esindatud jaemüük, autotööstus, finantsteenused, avalik sektor, transport jms.
Lisaks ettekandjaiks olemisele jagasid Fujitsu tehnoloogiapartnerid ka Müncheni foorumi demoalal oma boksides selgitusi ühe või teise toote-teenuse iseärasuste ning perspektiivide kohta.
Kuna digitaalsed muutused hõlmavad ettevõtteid igas suuruses ja kõigis sektoreis, pakkus Fujitsu Forum 2018 innustavaid ja loomingulisi kogemusi uuenduslikest lahendustest valdkondades nagu andmeanalüütika, küberturvalisus, plokiahela tehnoloogia, tööstusrobootika jms.
Esimest korda oli üks esineja ka Eestist
Esmakordselt Fujitsu foorumite ajaloos oli üks ettekanne pühendatud ka Eestile. Peaministri diginõunik Marten Kaevats tegi kuulajaile selgeks, et pole olemas digiühiskonda, e-riiki ega e-Eestit, vaid lihtsalt ühiskond, riik ja Eesti, ilma lisanditeta. „Asi on mõtteviisis ja kultuuris, mitte tehnoloogias,“ väitis Kaevats.
Esinedes tõi ta mitmeid näiteid paberivabast asjaajamisest, millega Eestis ollakse ammu harjunud. „Meie süsteem on palju rohkem privaatsust austav, kui paberandmetel põhinev süsteem olla saab,“ selgitas peaministri nõunik.
Fujitsu Forumil rääkis Kaevats muuhulgas ka Eesti e-residentsuse programmist, arvuti abil valimisest, andmesaatkonna projektist ja paljust muust, mis enamiku maade esindajaile kõlas kui ulme. Sellest andis tunnistust Kaevatsi ettekande lõppedes lava ette kogunenud järjekord erinevate firmade ja riikide esindajatest, kes soovisid Eesti eduloo nüansse täpsustada või nõu küsida.
Fookuses innovatsioon ja ühisloome
Esitlusala fookuses oli tänavu inimkeskne innovatsioon ja koosloomine. Rohkem kui 250 väljapanekuga näitusel tutvustasid tehnoloogilisi uuendusi poed, tehas, pank, andmekeskus, haigla, linnavalitsus, ülikool, raudteejaam, politsei jms. Horisontaalseid ja vertikaalseid lahendusi ning teenuseid esitleti demoalal kontekstis, kus neid ka päriselt rakendatakse.
Nii oli mitmes messiboksis teemaks tehisintellekt. Tarkvara suudab juba tuvastada tavalise veebikaamera ees seisva inimese vanuse, et aidata näiteks iseteeninduses kassaaparaadil otsustada, kas poekülastajale tohib müüa vanusepiiranguga kaupa. Ja kuigi eksimisruum on kohati veel suur, saab tarkvara kohendada ja õpetada.
Teine tarkvara jälgib läbi mängulise roboti silmade poekülastajaid: mis vanuses ja soost inimesed mis tooteid riiuleil vaatavad või ostavad ning mis emotsioone see neis tekitab. Samuti oskab ta vastata ostjate küsimustele toodete, soodustuste, koguste, maksumuse jms kohta. Seda teavet saab edaspidi aga näiteks turunduses ära kasutada.
Kolmas sarnane lahendus võimaldab reaalajas tuvastada kümneid tänaval liikuvaid inimesi samaegselt. Politseiauto katusele paigaldatud kaamera skaneerib ümbrust ning juhtimiskeskusesse jõudval liikuval pildil märgitakse automaatselt ära tänavail jalutajate tundemärgid: kellel on seljas millised rõivad (t-särk, vihmamantel, pintsak jne) või käes mis esemed (vihmavari, jalutuskepp, lapsevanker jms).
Jaapanis on tänu sellise lahendusega varustatud politseimasinatele ka tagaotsitavaid kinni peetud, kuna otsiti just nende tundemärkidele vastavaid inimesi. Iseõppiv tehisintellekt tuleb appi ka krediidiriski määramisel pangas või erinevate haiguste ning terviseprobleemide diagnoosimisel, selgus Münchenis. Tuvastustehnoloogiast on juba kasu ka tööstusrobotite juures ning logistikas kaupade või veokite äratundmisel.
Soome Fujitsu esindus oli demoalal välja pannud arendusfaasis lahenduse, mis lubab inimese kõnnaku monitoorimise abil võimalikke vigastusi või tervisemuresid välja selgitada ning aitab seejärel ka nende parandamisel.
Samuti demonstreeriti esitlusalal taimi kategoriseerivat tarkvara. Sisuliselt saaks roboti sellega panna umbrohtu korjama. Ent seda võiks perspektiivis kasutada ka näiteks metsa hindamisel – mis liiki ja mis vanuses puid kus ja kuipalju kasvab.
Fujitsu loob tehisintellekti koordineerimiskeskuse
Ühtlasi teatas Fujitsu foorumil, et asutas novembri alguses Kanadas uue ettevõtte Fujitsu Intelligence Technology, mis hakkab toimima tehisintellekti arendamise üleilmse keskusena. Vancouveris asuv firma koondab uuenduslikud tehisintellekti puudutavad tehnoloogiad ja lahendused, mis on loodud Fujitsu poolt Jaapanis ja mujal, pakkudes neid seejärel eri piirkondadele globaalsete toodetena. Fujitsu senised tehisintellekti uuringud ulatuvad joogitootmisest pangaautomaatide turvalisuse ja südameprobleemide monitoorimiseni.
Tehisintellekti-alast uurimistööd koordineeriva firma loomine Kanadas on osa Fujitsu uuenduste programmist. Selle eesmärk on liikuda teenustele orienteeritud ärimudeli juurde ja tõsta kasumimarginaal 10%ni. Muuhulgas suurendab Fujitsu müügipersonali, teeb rohkem koostööd inseneridega üle ilma, ent võtab kasutusele ka kulude kokkuhoiu meetmeid.
Näiteks koondub arendustöö ja tootmine Jaapanisse, et kiirendada otsustusprotsessi. Firma juhtkonna teatel suunavad nad tähelepanu eeskätt regioonidele ja riikidele, kus Fujitsul on tugev kliendibaas. Üheks uuenduseks on ka strateegiline partnerlus Ericssoniga. Rootslastega koos arendatakse mobiilside viienda põlvkonna ehk 5G võrguseadmeid esmalt Jaapani turule ning seejärel kogu maailmaturule.
Mulle väga meeldis Fujitsu Forumil ettekanne Oxfordi ülikooli teadlaselt Rachel Botsmanilt, kes käsitles usalduse ja digitehnoloogia seoseid. Botsman koostas kunagi ka raamatu, mis sai jagamismajanduse n-ö baasõpikuks. Palju räägitakse usaldusest ja selle saavutamisest läbipaistvuse kaudu. Racheli mõte oli, et kui tegeleme ainult läbipaistvusega, oleme usalduse osas juba alla andnud. Lisaks puudutas ta hajususaldust ehk seda, mida Eesti teeb – võrgustik genereerib usaldust.
Kuulasin ka Fujitsu Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika regioonis tehnoloogiajuhti Joseph Regerit, lisaks kohtusin temaga eraldi. Regeri puhul meeldis mulle mõte, et plokiahela peale võiks ehitada osalusdemokraatiat. Meile oleks see suur võimalus. Eestil on oskused inimestel olemas, internetti kasutatakse palju. Tehnoloogia on muidugi siin väike osa, see on ka sotsiaalne küsimus – kultuuri ja mõtteruumi ehitamine.
Marten Kaevats
riigikantselei strateegiabüroo nõunik
Foorum pakkus suurt pilti sellest, kuhu maailm liigub ja mida Fujitsu endast kujutab. Eestis tegutsevad nad teatud niššides, ent Fujitsu globaalne tegevus ja haare oli mulle üllatuseks.
Huvitav oli see, kui palju on tehisintellekt võetud erinevates valdkondades kasutusele. Alates personaalmeditsiinist ja lõpetades tööstuse automatiseerimisega. Tehisintellekti laiaulatuslik kasutamine oli kogu üritusel läbiv teema.
Tehnikaülikoolile on oluline seadmete pool – asjade internet, robootika jms. Me küll ei õpeta eraldi distsipliinina tehisintellekti, ent see on läbiv teema paljudes meie valdkondades alates keeletehnoloogiast, jätkates masinõppe ning lõpetades optimeerimisküsimustega.
Oleme rääkinud Fujitsuga teemal, et hakata koondama kokku rohkem tehisintellekti kompetentsi, võib-olla ka koostöös soomlastega. Tehnikaülikool üksi seda ei suuda, ent koos rahvusvahelise võrgustikuga saame tuua Eestisse rohkem pädevaid inimesi, et hakata meie võimekust tehisintellekti alal sammhaaval arendama.
Gert Jervan
Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna dekaan
Leidsin Fujitsu Forumilt enda jaoks mitmeid vajalikke teemasid, eriti mis puudutab tootmisettevõttes digitaliseerimise ja Industry 4.0 teemasid. Minule oligi kõige huvitavam vaadata, milliseid lahendusi pakuvad Fujitsu ja tema koostööpartnerid tootmise reaalajas jälgimiseks, kvaliteedikontrolliks jms.
Oli põnev teada saada, kuhu digitaliseerimine liigub ning millised on trendid ja visioonid. Sain uusi mõtteid-ideid, mida enda ettevõttes arendada ja ühtlasi ka kinnitust sellele, et oleme meeskonnaga valinud õige tee ettevõtte arendamisel.
Urmo Sisask
OÜ Hyrles juhatuse liige
Fujitsu Forum 2018 töötubade teemad:
koosloome edu nimel – esitleti näiteid koostööst eduka digipöörde saavutamiseks,
hüperühendatud ettevõtlus asjade internetiga – selgitati, kuidas muuta ettevõte asjade interneti abil dünaamilisemaks, kohanemisvõimelisemaks ja tõhusamaks,
tehisintellekt – näidati, kuidas avada andmete saladused, et ettevõtet edendada ja ümber kujundada,
küberturve – tutvustati, kuidas intelligentsed turvatooted, -teenused ja -lahendused organisatsioone kaitsevad,
digitaalne töökeskkond – arutleti, kuidas digitaalne innovatsioon muudab meie töötamist,
hübriidsed IT- ja pilveteenused – multi-pilve koosloome, ümberkujundamine ja teenuste orkestreerimine,
andmekeskuse süsteemid – selgitati Fujitsu ja partnerite andmekeskuste tehnoloogiaid, mis edendavad kasvu, kiirust ja tõhusust,
tööstused – vaadeldi jaemüügi-, tootmis-, autotööstus-, finantsteenuste, transpordi-, avaliku sektori jt probleeme ja lahendusi.
7 fotot
Hetkel kuum