Kuidas muuta krediidiotsused kordades kiiremaks?

„Kui täna küsitakse laenu taotleja käest kontoväljavõtet, siis näeb see välja nii, et inimesele helistatakse ja selgitatakse, et me oleme teie laenutaotluse menetlemisel faasis, kus on vaja ka teie väljavõtet näha. Inimene saadab seejärel faili, loodetavasti kohe õige perioodi kohta, misjärel laenuhaldur kas prindib selle välja või hakkab paarikümne leheküljelist väljavõtet oma arvutis üles-alla kerima,” jutustab OÜ Krediidiregister juhatuse liige Art Andresson. Ilmselgelt see tegevus just väga efektiivne ei ole, eriti kui on väljavõtted vaja veel mitmest erinevast pangast. „Siin on tegevusi nagu pankadevahelised kanded, millised võiks elimineerida, samuti mitmete oluliste ohumärkide märkamine – need on tegevused, mida meie infosüsteem – masin, suudab teha oluliselt paremini.”

Taolise efektiivsema laenamisprotsessi eelduseks ongi Eesti turul veel üsna uue teenuse – kontoteabe teenus olemasolu. Selline võimalus on Eestis tänu ligi kaks aastat kehtivale Euroopa Liidu täiendatud makseteenuste direktiivile (PSD2) ning sellega seotud Eesti makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) sätetele. „PSD2 lõi aluse kahele teenusele – makse algatamisele ja kontoteabe teenusele. Kui esimene neist on suhteliselt sarnane Eestis laialt levinud pangalingi teenusega, siis kontoteabe sisu on see, et peale isiku nõusoleku andmist on meil selle alusel võimalik küsida, mis arveldusarved isikul pankades on ning samuti saada infot ka tehinguid puudutavate detailandmete kohta,” märgib Andresson.

Säärane juurdepääs antakse ainult Finantsinspektsiooni poolt litsentseeritud makseasutusele, mille alusel taotleb teenust pakkuda sooviv asutus turvasertifikaadi. „Krediidiregister OÜ oli esimene litsentseeritud kontoteabe teenust pakkuv makseasutus Eestis ja ma arvan et ka üks esimesi, kellele Euroopas see live-sertifikaat väljastati,” on Andresson rahulolev, et ettevõtte esimesed kliendid on täna teenusega lives. Andresson rõhutab, et EL direktiivi kohaselt pidid pangad teenuse jaoks looma vastava funktsionaalsuse. „Täna saame teenust pakkuda, aga küsimus on, kuidas seda veel mugavamaks muuta, sest kuigi pankade vastav infrastruktuur sai valmis möödunud suvel ja sügisel, on osad neist kasutamas veel üleminukulahendusi, mis ei paku veel kogu funktsionaalsust.”

Kontoteabe teenuse käivitamiseks saadetakse isikule kutse nõusoleku andmiseks oma pankades. Laenuandja poolt on eeldefineeritud, millise perioodi kohta soovitakse väljavõtet, misjärel liigub vajalik info pankadest masinloetavalt Krediidiregister OÜ infosüsteemi. „Seal analüüsitakse infot, see tähendab et kategoriseeritakse ära tehingu tüübid automatiseeritult – mis on palgamakse, millised on maksed eraisikutelt, mis on väljaminekud toidupoes või näiteks ööklubis,” toob Andresson näiteid.

Kui kontoteabe litsentsi omab Krediidiregister OÜ üle aasta, siis väljavõtete sisu kategoriseerimist ollakse ettevõttes Art Andressoni sõnul harjutanud peaaegu kaks aastat. „Täna suudame kategoriseerida umbes 95% tehingutest. Teenus on piisavalt hea abivahend laenuhaldurile, et haldur leiaks kohe olulise info üles. Tegelikult on see aga tihti juba nii hea, et infot, mis me oleme andnud, pole vaja enam muuta ning selle pealt saab juba hakata tegema otsuseid.” Kasutades masinloetavaid failiformaate, on neid mugav laenuandja infosüsteemil sisse lugeda, need on struktuureeritud ehk on teada, millise välja peal milline info asub.

„On kliente, kes soovivad meie käest saada algandmeid, aga rohkem on neid, kes soovivad, et kategoriseeriksime saadud info. Lisaks on ka kliente, kes soovivad, et me tegelikult ka analüüsiksime ehk siis ei tõdeks mitte ainult seda et isiku sissetulek on summa x, vaid annaksime ka hinnangu (reitingu), et arvestades isiku sissetulekuid, kas risk selle isiku puhul on sobiv selle laenuandja jaoks või milline võiks olla tema laenu teenindamise võime,” kirjelda Andresson Krediidiregister OÜ võimalusi.

„Ma arvan, et täna on põhiline kategoriseerimine,” kui küsida milline võimalus on kontoteabe teenuse juures ettevõtte hinnangul olulisim. „Ma loodan, et hakatakse meie käest rohkem tellima ka reitinguid ja nendega arvestama muuhulgas ka seetõttu, et suheldes on selgunud, et tihti seda infot mis isiku kontoväljavõttel näha on, ei kasutata laenuandja poolt väga palju või väga hästi ära. Aga see on üks koht kus me suudame varsti täiendavat väärtust luua.”

Laenu soovija võidab kontoteabe kasutamisel eelkõige kiiruses. „Kui alternatiiviks on iseenda panka või pankadesse sisselogimine, faili laadimine, selle õigel kujul õigele meiliga saatmine ning ootamine, millal fail saab läbivaadatud võrrelduna sellega, et anda nõusolek meie teenuse kasutamiseks ja saada võibolla juba kolme minutiga otsus kätte, siis võit mugavuses on ilmne.”

Kuidas tagatakse kontoteabe kasutamisel turvalisus? „Täiesti nõus, et see ei ole ei meie ega meie koostööpartnerite, finantssektori huvides kui kellegi andmeid kusagil kuritatarvitatakse. See on nii meie kui teiste osapoolte huvi, et oleks arusaadav, mida nende andmetega tehakse ja et need oleksid ka turvaliselt hoitud,” rõhutab Andresson.

Turvalisusega on arvestatud ka teenuse tehnilise formaadi välja töötamisel PSD2 direktiivi Berliini grupi poolt ning mõistagi kontrollivad ka pangad erinevaid etappe väärtusliku info välja andmisel. „Meie pidime süsteemi loomisel ja litsentsi taotlemisel muu hulgas presenteerima, milline infosüsteem on meil plaanis teha,” kirjeldab Andresson. „Lisaks oleme lasknud oma infosüsteemi ka pentestida, mis tähendab seda, et oleme ostnud sisse teenust, mille käigus on üritatud meie infosüsteemi sisse murda. Selle käigus selguvad asjad, mida saaks ja peaks teistmoodi tegema, kategoriseeritakse kui suur on probleem ja kui oluline see risk. Ja nendest tulemustest lähtuvalt oleme siis kasutusele võtnud erinevaid abinõud, et neid riske maandada.”

Kuna PSD2 ei ütle konkreetselt ette, mis teenuseid saab või tohib osutada, on pangad Andressoni sõnul teinud sellest mugavusteenuse – kui isikul on arveldusarved erinevates pankades, on ilmselgelt mugavam neid vaadelda ühel lehel koos. „Nemad tüüpiliselt näitavad, mis on teiste pankade kontoseis ja võibolla juurde ka infot, et millised tehingud on seal toimunud. Meie fookus on sellest natuke erinev – me ei vaata ainult, et toimus tehing, vaid me kategoriseerime, mis tehinguga on tegemist ja üritame sellega arvestada krediidiotsuste tegemisel.”

Oluline osa, umbes 80% Krediidiregistri kontoteabe teenusest on Andressoni sõnul valmis. „Aga näiteks kui me räägime skooringumudelitest, mida on vaja umbes 9 kuu tagant valideerida, siis see on asi, millega on vaja pidevalt tegeleda. Samamoodi tegelikult kategoriseerimine – tekib Talllinnas uus kohvik, siis järgmisel päeval me ei pruugi seda kohe kategoriseerida osata, aga kahe kuu pärast me võiksime seda juba osata. Selles mõttes see on teenus, mis on pidevas arengus ja tegevust jagub,” on Art Andresson kindel.