• Jaga lugu:

    Datel: Eesti oli juba 30 aastat tagasi IT-valdkonnas väga tugev tegija

    AS Datel tehnika esitlus 1996. aastal Soomes messil

    1980. aastate lõpus algas nõukogude liidus majandussula ning eraisikutele hakati vaikselt lubama ka eraettevõtlusvorme. Just siis sai alguse AS Datel, mille juhatuse esimehe Urmas Kõlli sõnul oli tegelikult Eestis juba 30 aastat tagasi IT-valdkonnaga väga hästi, sest tänu tugevale IT-alasele kõrgharidusele ja kogu Nõukogude Liidus tunnustatud Küberneetika Instituudile oli siin omajagu kogemustega insenere.

    IT-d kasutasid oma töös näiteks nii Riiklik Plaanikomitee, Tallinna Taksopark kui ka Tallinna Elamuehituskombinaat ning Kõlli sõnul püüti väga paljudes ettevõtetes samas suunas liikuda. „Kiikasime ikka üle piiri Euroopa poole, et mis võimalusi võiks IT avardada ning püüdsime järele teha. Kui elu läks vabamaks, tekkisid uued ärivõimalused ja erapangad ning vohama hakkasid muus maailmas levinud majanduse taustsüsteemid. Ja nii sündisid ka ettevõtted, kes soovisid võtta enda kanda selliseid valdkondi, mida riik ei korraldanud. Meil oli valmidus ja ind teha ära midagi ägedamat, kui seni oli tsentraliseeritult tehtud!” kirjeldab ta algusaastate optimismi.
    Tolleaegsed arvutid olid mõõdult ülisuured, tugiprogrammid igas ettevõttes ise arendatud ning põhilised tööriistad olid arvestus- ja juhtimisinfoprogrammid. Lisaks oli arvutustehnika ebaproportsionaalselt tulus: veel 1990. aastate alguses oli võimalik lauaarvuti vahetada näiteks pisema maja vastu ning printer maksis sõiduauto hinna. See ei kestnud küll kaua, aga iseloomustas hästi IT potentsiaali ja oli heaks IT-valdkonna tõukelauaks.
    Ja nii otsustasidki neli meest – Üllar Pauklin, Villem Alango, Toivo Karing ja Urmas Kõlli – ühel lumisel õhtul, et peaks tegema oma ettevõtte. „Mõtlesime tegelikult Datelit asutades pigem teadusele, tehnoloogiale ning oma pööraste ideede elluviimisele ja alles seejärel ärile. Otsustasime, et teeme midagi ägedat ja tõsiselt suurt, sest noor Eesti riik väärib korralikku ettevõtlust, oma tooteid ja turgu. Poliitilist kliimat me ei kartnud, sest oli näha, et Nõukogude Liit kaob aegade minevikku. Ja ärilise kogemuse puudumise ees ei osanud me üldse hirmu tunda, sest kuigi olime kõik pigem inseneri taustaga, oli turg tühi ning soosis igasugust ettevõtlust. Tollal oli kõigel nõudlust, kuna tulime suure defitsiidi ja puuduvate teenuste hädaorust. Ükskõik millise oksa maasse pistsid, see läks alati kasvama ja hakkas õitsema. Ettevõtet luua oli ka tol ajal lihtne, aga selle kestvaks ja pikaajaliseks arendamine oli tolleaegsetes kapitalismioludes paras väljakutse.“
    Noore riigi edu aluseks olid avatus ja koostöö
    Kui täna kipuvad riik ja erasektor käima erinevaid radu ning on üksteisest kaugenenud, siis 30 aastat tagasi oli Kõlli sõnul kõik teisiti. „Eesti riik oli sündides uuendustele väga avatud ning koos erasektoriga tehti innukalt uusi asju. Põhjusteks, mis Eestit on nimetatud e-riigiks, olidki kindlasti tihe koostöö erinevate osapoolte vahel ning otsus hakata ehitama kaasaegset riiki puhtalt lehelt. See oli hea, et ei püütud vanast süsteemist midagi üle võtta, vaid hakati ehitama modernset riiki. Seega oli olemas koht kõigile tehnoloogilistele uuendustele ning see valmisolek oli IT-turu jaoks väga teretulnud. IT on mõnes mõttes lihtne ala, sest ei vaja toimimiseks tehase ehitamist, vaid piisab tarkadest inimestest ja eesmärgist.”
    Ta lisab, et tellija ja võimalik tarnija mõtlesid samas suunas ja tegid kõike algusest lõpuni koos. Nii on Datel olulise tegijana löönud meie e-riigi ajaloos kaasa enamike esimeste riiklike süsteemide loomises nagu maa-ameti maaregister ja aadressiandmete süsteem, Tallinna planeeringute register, rahvuslik geoinfostandard x-GIS, politsei- ja piirivalveameti kiiruskaamerate infosüsteem, X-tee ning e-riigihangete keskkond. „Täna ei oodata nagu IT-sektorilt enam nii palju. Ja see ei käi sugugi ainult IT-valdkonna kohta, vaid kõiges jääb justkui koostööd vajaka. 30 aasta tagasi oli meie riigi kiire kasvu ja edu võtmeks just see, et asju mõeldi koos välja ja toimetati ühe eesmärgi nimel.”
    AS Dateli juhatuse esimees Urmas Kõlli 1994. aastal intervjuud andmas
    Heade partneriteta oleks olnud väga keeruline
    „Datelit asutades mõtlesime kohe, et igal ambitsioonikal Eesti ettevõttel peaks olema ka välispartnerid, kellele toetudes areneda. Samas tundus kogu see IT-maailm nii USA-keskne, aga meie tahtsime leida head ja tugevat partnerit Euroopast. Nii jõudsime Siemensini, saatsime nende Saksamaa peakontorisse kirja, et Eestis on asutatud IT-ettevõte AS Datel, kes on valinud Siemensi enda põhipartneriks. Jäime ootama. Vastus võttis ligi pool aastat ning reaktsioon oli selline pigem üllatanud: et kes me oleme ja miks nendega tahame koostööd teha? Igatahes tuli grupp tollase Siemensi Nixdorfi juhtfiguure Eestisse, kuulasid meid ära ja olid nõus, et me saame nende tehnoloogiat siin turul esindada,” muigab Kõlli. „Aga ma olen neile nii tänulik, et ei saatnud Ida-Euroopa väikese riigi neljamehefirmat pikalt, vaid õpetasid meile euroopalikku asjaajamist, kliendi väärtustamist, projektide läbiviimist ja arendustegevuse korraldamist. See koostöö on olnud hindamatu väärtus.”
    Samuti kiidab ta 1990.aastate partnereid Soomest, kes olid väga soosivad nii Eesti riigi kui ka inimeste osas. „Nende seas oli tõsiseid estofiile, kes lisaks ärilisele vaatele tegid oma missioontundest rohkem, kui täna oskaks ette kujutada. Kui jõudsime partnerlussuheteni ja nägime, kuidas tegelikult ettevõtlus käib, avanesid meile uued võimalused ja valikud. Ja kuna Eesti riik oli noor ja saime aru, et meie oleme saanud juba hulga uusi kogemusi, tundsime ka ise, et peame oma noort riiki aitama üles ehitada. Nii sattusimegi algusest peale riigile IT-lahenduste tarnijaks. Tee oli okkaline – meie õppisime, tellija õppis. Aga kes veel teeks meie oludesse sobivaid lahendusi, kui mitte me ise? See on meie lipukiri tänaseni ja oma riigi toetamise geen pole meist kuhugi kadunud.”
    Täna panustab Datel kosmose-IT arendamisele
    Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga on riik Kõlli sõnul IT-arendamise mõttes skandinaviseerunud. „Oleme riigina läinud rahulolusse, stabiilsusesse ja turvalisusesse, kuid samal ajal Datel ettevõttena tahab olla rohkem mingite teemadega nähtaval kui skandinaaviapärases keskkonnas on kombekas. Panustame tugevalt teadus- ja arendustegevusse ning võtame väljakutseid, mida ehk täna veel vähe kasutatakse.“
    Üheks näiteks on siin kosmoseandmed, mida on Datelil plaanis rohkem ja laiemalt tuua nii ettevõtete kui ka avaliku sektori käsutusse. „Saame kasutada satelliitidelt sellist infot, millega saab lahendada erinevaid probleeme alates ehitusalastest kuni loodusnähtuste prognoosimise ja katastroofide ennetamiseni. Ehitame võimalikke uusi teenuseid, mis aitavad tänu satelliitidelt saadavalt teabele teha inimestel väga keerukaid töid lihtsamalt ja soodsamalt. On nähtuseid, mis kulgevad väga aeglaselt ning meie suudame neid seirata 1 mm täpsusega. Selliste liikumistrendide avastamine kosmosest on keerulise matemaatika tulemus ning samalaadsete tulemuste saamine suurema territooriumi puhul maapinnal läheb rahaliselt väga kalliks. Kosmosest avaneb hea pilt meie territooriumitele ja objektidele,” jutustab Kõlli. „Esmalt testime uusi lahendusi oma kodumaal ja pakume neid võimalusi oma riigile, seejärel pakume neid laia maailma.”
    Aastakümnetega on Datelist kasvanud rahvusvaheline ettevõte, kus on tööl inimesed üheksast rahvusest, kes asuvad mitmes riigis üle maailma – Eestis, Jaapanis, Suurbritannias, Indias, USA-s. Täna tegutseb ettevõte lisaks koduturule aktiivsemalt ka mitmel pool Euroopas, Indias ja Ameerika Ühendriikides.
    Jaga lugu:
Seotud lood

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.