Artikkel
  • Rail Baltica uus valmimistähtaeg on 2030

    Rail Baltica ehitus kogub hoogsalt tuure, rahastus on olemas ning reisirongiliiklus uuel raudteel peaks algama aastal 2030. Milised ehitusprojektid ja millal täpsemalt töösse lähevad ning millised hanked on juba käimas või peatselt välja kuulutatakse, annab ülevaate TRINITI partner ja Rail Baltica ärivõrgustiku juhatuse liige Tõnis Tamme.

    Rail Baltica uue 1435 mm raudtee rajamisel Tallinnast Leedu-Poola piirini ehitatakse 870 km pikkuselt uus kahe rööpapaariga elektrifitseeritud raudteetaristu, millel rahvusvahelised reisirongid hakkavad sõitma kiirusega kuni 249 km/h ning kaubarongid kiirusega kuni 120 km/h. Tänaseks on ehitustööd Rail Baltica (RB) objektidel alanud kõigis kolmes Balti riigis.
    Eestis käib paralleelselt nii RB projekteerimine, ehitus kui maade võõrandamine
    Rail Baltica ärivõrgustikku kuuluvatele ettevõtjate ees esinedes kinnitas Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Tõnu Grünberg, et RB Eesti osa olulisemad projektid (põhitrass, reisiterminalid) on projekteerimislepingutega kaetud. Sel aastal kirjutati alla ka esimesed ehituslepingud ning alustati seitsme silla ja viadukti ehitusega. Paralleelselt on käimas RB ehitamiseks vajalike maade omandamine, mida Eestis viib läbi Maa-amet.
    Juba järgmisel aastal tehakse algust nii Ülemiste kui Pärnu reisiterminalide ehitustöödega ning valmib Ülemiste veeremidepoo eelprojekt. 2022. aastal alustatakse 19 silla ja viadukti ehitamist ning RB põhitrassi ehitustöödega Eestis. Järgmisel aastal algab ka Vanasadama trammiliini rajamine, mis ühendab lennujaamaja ja RB lõppjaama Tallinnas Ülemistel läbi kesklinna reisisadamaga.
    Riias ehitatakse uut keskvaksalit ja Leedus valitakse pikima silla ehitajat
    Suuremahulised RB reisiterminalide ehitustööd on alanud nii Riia rahvusvahelises lennujaamas kui ka Riia kesklinnas, kuhu rajatakse täiesti uus transpordisõlm, mis pakub tulevikus mugavaid ümberistumise võimalusi eri rööpmelaiusega raudteede ning ühistranspordi vahel. Äsja kuulutas RB Läti rakendusüksus välja hanke Rail Baltica põhitrassi rajamiseks Lätis ligi 200 km pikkusel lõigul.
    Leedus on Läti-suunalisel lõigul RB rajamiseks vajalikud maad tänaseks omandatud ning samuti käimas projekteerimis- ja ehitushanked. Üle Nerise jõe viiva RB trassi pikima silla ehitushanke pakkumised on laekunud ning lepinguni loodetakse jõuda lähikuudel. Kaunasest Poola piirini ja Vilniuse suunal jäävate RB lõikudel on käimas eriplaneeringute ettevalmistamine ja projekteerimishanked, millega paralleelselt valmistatakse ette hooldusdepoode, Paneveźyse liiklussõlme ning kohalike raudteepeatuste rajamist.
    Rahastamine laabub ja hanked edenevad
    Palju kõneainet pakkunud küsimus Rail Baltica finantseerimise kohta on projekti edenedes seni järk-järgult lahenenud. Kuigi RB projekt on tänaseks kestnud läbi mitme EL eelarveperioodi on uue raudtee rajamine läbi Baltikumi püsinud Euroopa Liidu kuue kõige olulisema taristuprojekti hulgas. Tänaseks on RB projektile Euroopa Ühendamise rahastust (CEF) eraldatud kokku 1,2 miljardit eurot. Jätkuvalt on projektile ette nähtud väga kõrge EL-poolne kaasrahastuse osakaal – kuni 85% abikõlblikest kuludest.
    RB projekti elluviimiseks 2015. aastal kolme Balti riigi poolt loodud ühisettevõtte RB Rail AS andmetel on RB hangetel seni lepinguid sõlmitud 217 erineva Balti äriühinguga (registreeritud Eestis, Lätis või Leedus) ning ca 50 ettevõttega teistest EL või kolmandatest riikidest.
    Vastavalt Balti riikide vahelisele kokkuleppele viiakse osade materjalide ja teenuste hanked läbi n.ö tsentraliseeritult ühisettevõtte RB Rail AS poolt. Nii on alustatud konsolideeritud hangetega rööbaste, liiprite, pöörandute, killustiku, jms suuremahuliseks soetamiseks. Tulemas on hanked betoonelementidele, müratõketele ja taradele. Ettevalmistavas faasis on hanked tulevase raudtee elektrifitseerimis- ja liiklusjuhtimissüsteemide projekteerimiseks ning ehitamiseks.
    Üks raudtee, kolm haldusfirmat?
    Pikki ja keerulisi vaidlusi Balti riikide vahel on põhjustanud küsimus, kuidas hakatakse majandama tulevase raudtee infrastruktuuri, s.h jagama läbilaskevõimet, kehtestama ja koguma raudtee kasutustasu, jne. Arvestades vajadust suhteliselt lühikest raudteelõiku efektiivselt majandada ning tagada selle kasutajatele võimalikult mugav ligipääs on Eesti ja Läti seni toetanud lähenemist, et seda peaks tulevikus tegema üks (ühis?)ettevõtte. Viidates siseriiklikele seadustele ja rahvusliku julgeoleku kaalutlustele on aga Leedu olnud järjekindlalt seisukohal, et RB taristut peaks iga riik oma territooriumil ise majandama.
    Et ummikseisust välja tulla on hiljuti lahendusena kokku lepitud põhjaliku raamlepingu sõlmimises, mis tulevikus sätestab nii raudtee kasutustasude arvutamise metoodika, läbilaskevõime jagamise mehhanismi, raudtee hooldusstandardid, raudteed kasutavate raudteeveoettevõtetele teenuste osutamise kui ka muud uue raudtee igapäevaseks toimimiseks vajalikud reeglid. Vastav ekspertgrupp peabki 2025. aastaks ette valmistama täpse mudeli, mille järgi saaks kolm ettevõtet ühte raudteed võimalikult tõhusalt majandada.
    Rail Baltica valmib aastaks 2030
    Ehkki COVID-pandeemia on ka RB jaoks toonud kaasa probleeme ja viivitusi võib täna tõdeda, et sajandi suurprojektiks nimetatud Rail Baltica on jõudsalt edasi liikunud. Algselt projektile püstitatud aastaks 2026 valmimistähtaeg osutus liialt ambitsioonikaks. Viimati väljaöeldud uus tärmin – 2030. aasta, mil regulaarne rongiliiklus uuel raudteel algama peaks, kõlab projekti edenemist silmas pidades juba päris veenvalt.
    Võtke meiega kindlasti ühendust kui Teil tekib RB-ga seonduvalt õiguslikke küsimusi (hangetel osalemine, maade sundvõõrandamine, jne) või kui soovite liitude Rail Baltica ärivõrgustikuga – Rail Baltica Business Network Estonia!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
November oli Balti börsidel üldine tõusukuu
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
EL kehtestas Vene naftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel.

Olulisemad lood

Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.