Artikkel
  • Kuula

    Anna mõisale uus elu!

    Mõisakompleksid on suured rajatised ja nende korrastamisel tuleb tihti lähtuda muinsuskaitsereeglitest ja tööd ning kulu on palju, suuresti kujuneb sellest eluülesanne – taasluua hoone uus ilu ja hiilgus ning täita see uue sisuga.

    Tänavu paiskas RKAS müüki Palivere mõisa koos Vidruka kooliga (broneeritud), Vaeküla mõisa, Kaagvere mõisa (juba müüdud) ning Eesti Aleksandrikooli hoone (Kaarlimõisa). Hoonete müügiga tegeleb Pindi Kinnisvara OÜ. Heidame pilgu nende mõisate ajaloole. Ajaloole, mis ootab nende lugudele jätkukirjutajat. Ja muidugi soovime edu neile, kes selle tee juba käia võtnud on!

    Vaeküla mõis

    Vaeküla mõis (saksa keeles Wayküll) on rajatud 1532. aastal. Alates 1830. aastatest kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Schubertite valduses. Mõisa viimane omanik oli Friedrich von Schubert. Pärast võõrandamist hakkas mõisas tegutsema kool, kelle hallata oli hoone aastani 2010.
    Ühekorruseline varaklassitsistlik puidust peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandi alguses. 1884–85 lisati hoonele arhitekt Friedrich Modi projekti järgi kahekorruseline historitsistlik kivist tiibhoone. Hoone põhiosa moodustab kõrge soklikorrusega ühekordne puithoone. Maja esiküljel paremal pool on suur kõrgel soklil puitveranda. Veranda on kaetud lameda katusega, seinu katavad suured liitaknad. Hoone vajab kapitaalremonti.

    Eesti Aleksandrikooli hoone

    Eesti Aleksandrikooli asutamiseks hakati annetusi koguma 1870. aastal. 1887. aastaks oli kogutud enam kui 104 000 rubla. Kool avati 1888. aastal, ent suleti 1906. aastal. 1921. aastal avati seal Põltsamaa tööstuskool, millest sai alguse Põltsamaa kutsehariduskeskus. Eesti ajal teenis poole ülalpidamiskuludest kool ise. Hinnatud olid rauatööosakonnas valmistatud jahipüssid ning puutööosakonnas tehtud mööbliesemed. Eesti Aleksandrikooli lugu on talletatud väärikasse raamatusse «Meie elud, meie aastad».

    Palivere mõis

    Varaseimad teated Palivere mõisast pärinevad 1493. aastast. Eri aegadel oli mõis nii von Bergide, von Luederite kui ka Pilar von Pilchaude omanduses. 1909. aastal omandas mõisa Woldemar von Hunnius, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta mõisate võõrandamiseni.
    1845. aastal püstitatud mõisa peahoone oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid selle keskosa. Pärast võõrandamist tegutses mõisas lastekodu, alates 1960. aastast aga eriinternaatkool. Tollal ehitati mõisahoone ka täies mahus kahekorruseliseks. Hiljem asus mõisahoones Palivere laste- ja noortekodu ning viimati oli see kasutuses võõrastemajana, mille keldrikorrusel tegutses baar ja õllesaal.

    Vidruka kool

    Kui 1905. aastal põletati Läänemaal mõisahäärbereid ja rüüstati viinakeldreid, siis Palivere jäi õnneks puutumata.
    Palivere mõisa viinavabriku hoone on Läänemaal omaette vaatamisväärsus, mille ümberehitamisega aastal 1925 muudeti hoone koolimajaks. Hilisemad juurdeehitused on jätnud omapärased kivist välisseinad nähtavaks. Endises Palivere mõisa viinaköögis tegutsenud Vidruka kool lõpetas tegevuse 2013. aastal.

    Kaagvere mõis

    Rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Varasem nimi: Fyfhusen. Moodustas alates 1881. aastast koos Vana-Kastre (Altenthurmi) mõisaga fideikomissi.
    Mõis kuulus perekond Kawerile, kelle järgi sai saksakeelse nime. 1544. aastal oli omanik toomfoogt Peter Stackelberg, kes pärandas mõisa oma pojale Reinholdile. Poola kuningas Stefan Batory andis mõisa Tartu kodanikule Berend Mestmannile ja pärast tema surma Ewert Unferfehrtile.
    1601. aastal sai mõisa omandiõiguse Christian Allfeldt. Tema järel valdas mõisa Walter von Plettenberg ja seejärel tema teener Joachim Simonsohn. Viimase valduses oli mõis kuni 1627. aastani. 1645. aastal kinnitas kuninganna Kristiina omandiõiguse Fromhold von Tiesenhausenile. Aastal 1726 müüs tema pojapoeg mõisa Johann Svenskele (Swenske). Tema pärijad pantisid 1786. aastal mõisa Johann Gottlieb von Münnichile, kes sai aastal 1797 mõisa omanikuks. 1815. aastal omandas Mooste, Luunja ja Kaagvere mõisa tema tütar Marie von Nolcken. Nolckenite suguvõsa omandisse jäi mõis kuni võõrandamiseni. Viimane omanik enne võõrandamist oli Eduard Georg von Nolcken.
    Eesti Vabariigi ajal kuulus mõis Tartu linnale. Alates 1920. aastast töötas peahoones emade ja rinnalaste kodu, alates 1926. aastast lastekodu. Mõisa peahoone hävis 1941. aastal teises maailmasõjas.
    Kaagvere lossiks kutsutud Kaagvere mõisa härrastemaja vundamendile ehitati 1956.–1957. aastal kooli peahoone. Valminud majas tegutses esmalt lastekodu, seejärel kutsekool ja siis internaatkool. 1965. aastal alustas hoones tööd erikutsekool tütarlastele.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.