Artikkel

Foto: Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix

Suur lugu
Olesja Lagašina
Aleksei Šiškin
14. veebruar 2023 kell 4:00

Skandaalse poliitilise liikumise juht meelitab investeerima salaühistusse

Kuula

Krüptoärimehe ja algaja poliitiku Oleg Ivanovi salaühistu lubab investoritele fantastilist tootlust kohati firmadest, millel äritegevus puudub ning julgustab astuma uue krüptoraha omanikke sekka. Lubatakse ka koostööd riigi suurima hoiu-laenuühistuga.

(juhtlõik täpsustatud 18.04.2023)

Oleg Ivanov on eelmisel aastal loodud Kremli-meelse poliitilise liikumise Koos üks liidritest. Vähem on teada, et ta on eelmise aasta lõpus loodud tulundusühistu Rahvusvaheline Koostöö juhatuse liige. See ühistu lubab oma liikmed päästa finantskatastroofist, mis akna taga paistab.

Tulundusühistu ei tegutse avalikult, kuid Delovõje Vedomosti korrespondendil õnnestus pääseda ühistu kinnisesse veebivestlusse.

Ühistu asutasid 1. novembril Oleg Ivanovi aatekaaslane poliitilises liikumises Koos Julia Smoli ja ettevõtja Boriss Sinkov. 22. detsembril lahkus Smoli juhatusest ning Ivanov tuli tema asemele.

Praegu on vestluses 85 inimest, kelle hulgas on poliitilise liikumise Koos liikmeid, aga mitte ainult. Näiteks on seal Kremli-meelse portaali Baltija.eu väljaandja Aleksandr Kornilov, kellel on Eestisse sissesõidukeeld.

Vestlustes selgitab Ivanov ühistu loomise eesmärki – pääseda inflatsioonist ja majanduskriisist. Ivanov teeb ettepaneku kaitsta end kriisi eest, astudes ühistu osanikuks ja panustades rahalisi vahendeid Rahvusvahelise Koostöö kassasse. Ühistu lubab raha kasumlikult investeerida. Panuse saab anda kas rahas, teenustes või isegi kotis kartulites.

Minimaalne osakusumma on sada eurot. Veel 50 tuleb anda ühistule sisseastumismaksuks. Ivanovi sõnul on seni suurim panus olnud 50 000 eurot.

25. novembril pakkus Oleg Ivanov, ise veel ühistu juhatusse veel kuulumatagi, kanda sissemaksed üle tema isiklikule kontole või anda need sularahas üle ühele ühistu korraldajatest: „Pärast ühistu registreerimist avame ühistu konto juba pangas,“ selgitas ta.

Vee-energia ja mesilasmürk

Kuidas siis kavatseb Rahvusvaheline Koostöö hoiustajate raha kasvatada?

Pool rahast, mille inimene ühistusse toob, läheb selliste projektide rahastamiseks, mida Ivanov kirjeldab kui väga tulusaid, kiiresti tasuvaid ja usaldusväärseid ärialgatusi. Näitena toob liikumise Koos liider veest elektrit tootva seadme, mille üks ühistu liige lubab Eestisse tuua. Ivanovi sõnul võimaldab seade ammutada rohkem energiat, kui selle tootmiseks kulub, ülejäägi saab maha müüa. Seadme tasuvusaeg olevat kõigest viis-kuus aastat.

Teine pool rahast hoitakse juhatuse liikme sõnul alles, see on ühistu stabiliseerimisfond. Selle raha eest plaanitakse muu hulgas osta kulda – asutajad näevad selles päästerõngast juhuks, kui Euroopa valuuta kokku kukub. Samast poolest arvestatakse maha ühistu kontori- ja personalikulud.

Ühistu struktuur on nii hästi teada, kuna selle postitas vestlusesse teine administraator, Mihhail Rodionov.

Tulundusühistu Rahvusvaheline Koostöö skeem, mille postitas Mihhail Rodionov osanike vestluses.Foto: Ühistu KOOS veebivestlus

Tuttav nimi ERIAList
Rahvusvahelise Koostöö gruppi ülaloleva skeemi postitanud Mihhail Rodionov on Balti riikides Pervõi Kanali ja RenTVd esindanud BMA endine juht, mitme reklaamifirma asutaja ja omanik. Ta oli ERIALi juhatuses ja osutas sellele organisatsioonile reklaamiteenuseid. Ta oli ka juhatuse liige oma reklaamifirmas Erial Arendus OÜ, mille ta ERIALile maha müüs.
Rodionovi nime on varem mainitud käibemaksupettuse juhtumites: maksuamet leidis kontrollimisel maksupettuse toime pannud firma, millele Rodionovi ettevõte arveid esitas, kuid mis ei suutnud tõestada, et ta ka tegelikult müüdud teenust pakkus.

Tuleme tagasi projektide juurde, millesse investeerimist aktsionäridele pakutakse. Nagu Ivanov lubab, saab iga investor valida, millised projektid talle kõige perspektiivikamad tunduvad.

Kaks ettevõtet, kuhu aktsionäridele raha paigutada pakutakse, ei oma äriregistri andmetel silmatorkavat tegevust. Kaks on lakanud eksisteerimast juba enne ühistu töö algust. Ühte pole üleüldse olemas olnud.

Näiteks tehakse ettepanek investeerida energeetikaseadmesse, mille taga on vähem kui aasta tagasi asutatud firma Energo OÜ. Ettevõtte põhitegevusalaks on märgitud energiavõrkude ehitus, eellmise aasta viimases kvartalis tasus see ettevõte riigimakse neli eurot.

Ettevõtte Studycom OÜ kaudu on võimalik investeerida mesilasmürgil põhinevate kosmeetikatoodete ja biolisandite tootmisse. Tõsi küll, registris on märgitud, et see firma tegeleb infotehnoloogia ja arvutitega. Firma omanik, advokaadibüroo Clarus juhatuse liige Ilja Santašev on varem tegutsenud ka Oleg Ivanovi juriidilise esindajana. Santašev omandas Studycomi kolm nädalat pärast ühistu asutamist.

Lisaks on ühistu liikmetel võimalus investeerida kinnisvarasse ettevõtte STROI kaudu. Ainus sellenimeline firma likvideeriti 2019. aasta juulis.

Ka 2021. aasta juunis likvideeritud Merch OÜ ei elanud selle hetkeni, mil ühistu loodi ja liikmed said sellesse investeerima hakata. Merch on skeemis näidatud olulise ettevõttena, see on justkui platvorm, kus hakatakse müüma kaupa ja teenuseid ühistu oma krüptovaluuta DOGBOSSi eest.

Skeemil on ka DOGBOSS OÜ, mis on seotud ühistu krüptovaluuta token'itesse panustamisega. Äriregistris sellist ettevõtet ei ole, küll aga on eelmise aasta alguses asutatud 22aastase ettevõtja Pavel Dmitrijevi DOGBOSS Company OÜ.

Ühistu teistesse projektidesse peaks saama investeerida ettevõtte Prochee 2 OÜ kaudu, kuid sellist ega sellesarnast juriidilist keha ajakirjanikel leida ei õnnestunudki.

Ekspert: oleks nagu investeerimisfirma
„Kirjelduse järgi on sisu poolest tegu pigem tulundusühistuks vormistatud investeerimiskehaga, kus juhatus investeerib liikmetelt/osanikelt kogutavat raha oma suva järgi ja teadmata tingimustel erinevatesse kasumit taotlevatesse ettevõtetesse,“ märgib finantsekspert, Valuation Servicesi partner Alar Voitka.

Kruubid, kuld ja konjak ehk mõistagi on ka oma krüptoraha

Skeemis mängib olulist rolli krüptoraha DOGBOSS, mis saab asutajate plaani järgi ühistu sisemiseks maksevahendiks. Samas puudub ühistul virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba, mis on Eestis kohustuslik, kui firma tahab vahetada raha krüptoraha vastu või kanda seda ühelt kliendilt teisele.

Ühistu liikmed saavad endale krüptorahakotid, kuid nad ise ei saa krüptovaluutat müüa. Ainus võimalus skeemist raha välja viia on leppida kokku osaluse müük teisele seltsingu liikmele. Sest kui valuutat börsil ei müüda, siis selle kurss ei lange. „Uus aste finantslugude arengus,“ määratleb Ivanov oma ühistuprojekti.

Krüptovaluuta DOGBOSS logoFoto: dogboss.org

DOGBOSSi abiga saavad osanikud üksteiselt kaupu ja teenuseid osta, lubab Ivanov. Pealegi kordades odavamalt: ettevõtja sõnul kasvab DOGBOSSi maksumus kiiresti tänu pideva nõudluse tekkele, kui aktsionäre juurde tuleb. „Ühistu ise kontrollib žetooni, ei lase sellel kukkuda, ei vala seda börsile maha, nii et see ainult kasvab ja kasvab kiiresti,“ selgitab Ivanov mehhanismi.

Ivanov kiidab salvestatud videos, et DOGBOSSi kasutavad juba kümned tuhanded inimesed ning selle maksumus oli kasvanud kümnelt sendilt enam kui viie dollarini. „Arvutage ise, milline on kasumlikkus. Sa ei kogu nii kiiresti nii palju raha eurodes kunagi,“ kinnitab Ivanov.

Neid žetoone ei loodud mitte spekulatiivseks, vaid usaldusväärseks vahendiks, veenab Ivanov.

Delovõje Vedomosti küsimustele vastanud krüptorahaekspert Andrei Kirkkonen nentis paraku, et DOGBOSSi tegelik väärtus on madal. Kindel märk digivaluuta likviidsusest on sellega seotud mitmesuunaliste tehingute rohkus, DOGBOSSi puhul seda ei täheldata, märkis ta.

Pole kindlust, et kogu seda miljonit päevas ei paku ettevõtte enda töötajad iseendaga kaubeldes.

Andrei Kirkkonen

krüptovaluuta ekspert

Börsidel, kus tehinguid saab kontrollida, tehakse DOGBOSSiga tehinguid vaid kord paari päeva jooksul. Token on noteeritud kahel tsentraliseeritud börsil, kuid seal toimub kauplemine välisvaatlejale suletud režiimis. Ja seal on DOGBOSSil tõesti suur käive – keskmiselt umbes miljon dollarit päevas. Samas pole kindel, et kogu seda miljonit päevas ei paku ettevõtte enda töötajad, kes kauplevad iseendaga, hoiatas Kirkkonen.

Ainuüksi DOGBOSSi olemasolu mõnel börsil ei saa pidada žetooni usaldusväärsuse näitajaks, kuna iga soovija võib oma krüptovaluuta börsile viia, märkis ekspert.

DOGBOSS
Oleg Ivanov ütleb, et DOGBOSSi lõi 10 kuud tagasi selle projekti meeskond. "Enam kui 500 inimest on BSC Scanis ja juba üle 2000 inimese BITFOREXi ja LATOKENi börsidel."
"Mida rohkem kapitali DOGBOSS kaasab, seda rohkem saab projekt kulutada turundusele, IT-arendusele ja uutele turgudele. DOGBOSS on üleminekufaasis. Münt on juba keskmise suurusega börsidel väga hästi toiminud ja on seetõttu valmis noteerimiseks tippbörsidel nagu OKX, KuCoin, Binance. Noteerimise puhul kasvab omanike arv kümneid ja sadu kordi. Sellest lähtuvalt kasvab oluliselt ka kapitalisatsioon ehk mündi hind," selgitas Ivanov Delovõje Vedomosti küsimustele vastates.
Dogboss pole esimene krüptoraha, millega Oleg Ivanov tegeleb. Tema äritegevusest on Eesti Ekspress korduvalt kirjutanud. Näiteks sellest, kuidas bitcoinidega äritsenud Eesti mees sai 7 miljoniga vastu pükse. Muu hulgas on väidetud, et Ivanov oli seotud ka dagcoini krüptorahaga, mille abil viidi tõenäoliselt läbi investeerimiskelmusi. Sügisel vahistas keskkriminaalpolitsei neli inimest, kes teenisid sellega kaheksa miljonit eurot. Ivanov ise ütles ajalehele, et ta ainult kasutas dagcoine maksevahendina.

DOGBOSSide eest kaupade vahetamise platvorm on ühistu senise töö ainus nähtav tulemus. Mõned tooted ja hinnad DOGBOSSi žetoonides on juba välja pandud. Peamiselt on müügil tootja Baltixi kruubid ja helbed, kuldehted, kange alkohol. On ka kolm autot ja kassiliiv.

Jaanuari alguses ütles end DOGBOSSi tegevjuhina positsioneeriv Pavel Aljošin YouTube’i videos, et väidetavalt saab DOGBOSSi kasutada kulla ostmiseks Tallinna suurest pandimajade võrgustikust ning peagi saab selle eest soetada isegi eliitmaju.

… holder'id saavad osta endale kõike vajalikku. Autod on juba praegu DOGBOSSide eest, varsti on kinnisvara, toit, näiteks kuld oma naistele.

Pavel Aljošin,

DogBossi asutaja

„Megalahe, ei mingeid idiootseid, rumalaid küsimusi“

Oleg Ivanov lubab Rahvusvahelise Koostöö skeemis osalejate arvu suurendada veel ühe ühistu abil, millega ta juba väidetavalt koostööd teeb: Eesti suurim hoiu-laenuühistu Tartu HLÜ. Ivanov mainib videos selle nõukogu esimeest Harry Raudveret.

„Me teeme kutse 4000 inimesele, kes on Harry ühistus. Ta palub teha meie krüptožetooni oma ühistus maksevahendiks,“ jagab Ivanov plaane.

Ivanov ütleb, et Tartu HLÜ digiplatvorm sünkroniseeritakse tema ühistu plokiahelaga. "Tänu sellele saavad 4000 inimest, kes on Harry kooperatiivis, seda žetooni (DOGBOSS – toim) kasutada omavahelistes arveldustes maksevahendina," kirjeldab ta ja lisab, et nii saavad Rahvusvahelise Koostöö liikmed neile oma kaupa pakkuda. „Need on megahead tingimused. Väga lahe, kiire ja võimas,“ kiidab Ivanov skeemi.

Tartu HLÜ juhataja Harry Raudvere.Foto: Harry Raudvere

"Miks Harry seda teha tahab?" küsib Ivanov videos ja asub ise vastama. "Sest käib võitlus sularahaga. Harry sai Leedu finantslitsentsi. See on meie jaoks hea. Harry ühistu on pank. Vastavalt avavad kõik meie ühistu liikmed arveldusarved Tartu Hoiu-Laenuühistu pangas. Sellises ühistus on väga mugav teha mis tahes tehinguid nii sularahaga kui ka sularahata. Megalahe, ilma idiootsete rumalate küsimusteta, millest oleme väsinud, meie Eesti pankade poolt,“ ütleb Ivanov.

Tartu HLÜs nähakse asja veidi teisiti. Esmalt vastas Delovõje Vedomosti küsimustele lühidalt HLÜ jurist Raigo Sõlg, kes teatas, et ühistul puudub koostööleping Oleg Ivanoviga, HLÜ ei tegele krüptorahadega ning suhteid klientidega ei saa tema kommenteerida.

Samal ajal kinnitas HLÜ juhatuse esimees Harry Raudvere Delovõje Vedomostile osalemist Rahvusvahelise Koostöö koosolekul.

“Kulla inimene! Teie küsimus laseb arvata, et te kas olete üdini loll või lihtsalt pahatahtlik ja kellelegi kasulik idioot," vastas Raudvere palvele kommenteerida Ivanovi videos kõlanud avaldusi. “On tõsi, et ma esinesin Oleg Ivanovi palvel tema korraldatud koosolekul ja tutvustasin kokkutulnud inimestele Tartu HLÜd ja üldse ühistegevuse põhimõtteid. Samasuguseid informatiivseid esinemisi on palju teisigi ja erinevates kollektiivides. On selles midagi taunimisväärset?“ vastas ta Delovõje Vedomosti ajakirjanikule.

Harry Raudvere
Ärimees, kirjanik, Tartu HLÜ juhatuse esimees, tuuleenergia entusiast, end Eesti radikaalseima raadiona positsioneeriva Nõmme Raadio omanik. Kandideeris viimastel Riigikogu valimistel üksikkandidaadina. Endine erakonna Isamaa liige.

Raudvere rõhutas, et Tartu HLÜ tegevus järgib rangelt seadusi ning krüptovaluutaga ei tegeleta. „Mul puudub igasugune informatsioon mingitest krüptovaluuta platvormidest ja nende ühildamisest Tartu HLÜga," teatas Raudvere. „Kui Oleg Ivanov kutsub kedagi Tartu HLÜga ühinema, siis uute liikmete vastuvõtmiseks on meil kindel reglement ja kui isik vastab kõikidele tingimustele, siis pole meil mingit alust seda isikut mitte liikmeks arvata," ütles ta.

Finantsinspektsioon ei ole huvitatud

Valitud tegevusvorm - tulundusühistu - kaitseb Rahvusvahelist Koostööd siinse finantsinspektsiooni liigse tähelepanu eest.

Kui Delovõje Vedomosti ajakirjanikud pöördusid finantsinspektsiooni poole palvega hinnata võimalikke riske liimete ja investorite jaoks, viitas inspektsioon, et järelevalve selliste organisatsioonide üle ei kuulu nende kompententsi.

Ühistu tegevusest või selle avalikust kommenteerimisest pole eriti huvitatud ka Rahapesu Andmebüroo. Rõhutatakse vaid, et krüptorahaga seotud teenuste pakkumiseks tuleb taotleda litsentsi. Rahvusvahelise Koostöö ühistul seda ei ole.

Keskkriminaalpolitsei vastab palvele anda hinnang Rahvusvahelise Koostöö tegevusele üldise soovitusega alati enne investeerimist kontrollida, kellega tegemist on ja kas neil on tegevusluba. Soovitatakse uurida, mida eestvedajate kohta foorumites kirjutatakse ja millised on nende kogemused selliste projektide juhtimisel.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul tuleks igasse kiire sissetuleku, kõrge tootluse ja riskivaba investeeringu lubadusse suhtuda kriitiliselt, kuna see viitab võimalikule kelmusele. Samuti on oluline, et inimene ei loobuks kontrollist oma raha käsutamise üle ning osaleks aktiivselt ühistu tegevuses.

„Tulundusühistu tegevuses võib tuua paralleele hoiu-laenuühistute või ühisrahastusega, kus inimesed usaldavad oma raha eri projektide arendamiseks. Siin on väga oluline hoolikalt lugeda lepingut, millele inimene alla kirjutab ja aru saada, kuhu raha päriselt paigutatakse ja millistel tingimustel inimene ise sellest tulu saab,“ räägib Laur.

Lubatud 84% tootlus ei ole realistlik
Tulundusühistu mõte on toetada liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistute kõige tuntumaks näiteks on tarbijate kooperatiivid, mis tegelevad ühistulise kaubandusega ning milles liikmed osalevad tarbijatena. Tulundusühistu liikmed võivad ühistus majandustegevuses osaleda ka näiteks tootjatena või läbi tööpanuse.
Antud juhul ei paista ühistul olevat selget ühist majandustegevust, milles liikmed osalevad. Kirjelduse järgi on sisu poolest tegu pigem tulundusühistuks vormistatud investeerimiskehaga, kus juhatus investeerib liikmetelt/osanikelt kogutavat raha oma suva järgi ja teadmata tingimustel erinevatesse kasumit taotlevatesse ettevõtetesse. Erinevalt päris investeerimisfondist ei ole tegu aga finantsinspektsiooni järelevalve all oleva ning sellest tegevusloa saanud fondivalitsejaga.
Lubatava 84% tootluse saavutamine ei ole realistlik ning selline lubadus viitab pigem turundusvõttele raha ligimeelitamiseks, mitte tõsiseltvõetava investeerimistrateegia olemasolule. Nii kõrge tootluse jahtimine reaalsuses eeldab tohutut võimendust ning lõpeb enamati loodetud kasumi asemel raha kaotusega.
Sedalaadi tulundusühistute liikmeid, kes soovivad oma raha läbi ühistu investeerida, varitsevad needsamad ohud, mis on realiseerinud nii mõnegi hoiu-laenuühistu liikmetest hoiustajate puhul. Nendeks on nõrk kontroll juhatuse tegevuse üle, riskid seotud isikutega tehtavate tehingude korral, mis võivad kaasa tuua huvide konflikti (halvemal juhul otsese pettuse), samuti kõrgendatud äririskid.
Tasub meeles pidada, et taolistel juhtudel on ühistu osa soetamise näol tegu tagamata kõrge riskiga investeeringuga, mispuhul on soovitav vastaspoole usaldusväärsust enne investeerimisotsuse tegemist kriitiliselt kaaluda.

Finantsekspert, Valuation Servicesi partner Alar Voitka

„Kui olete konflikti poolt, siis toetage Ukrainat edasi,“ soovitab Koos liikumise üks eestvedajatest Aivo Peterson Ukrainat mitte toetada, vaid talle endale raha üle kanda.Foto: Facebooki ekraanipilt

Kindlalt valimistele!

Liikumine Koos läheb parlamendivalimistele koos Eestimaa Ühendatud Vasakparteiga, mis arvestab uue partneri käest saadava rahaga.

Vasakpartei tulu ulatus möödunud aasta jooksul vaid paarisaja euroni, ja see tuli eranditult liikmemaksudest. Vasakpartei liider Igor Rosenfeld märkis telefonivestluses Delovõje Vedomostile, et nad arvestavad liikumise Koos rahalise toetusega.

Mõnes valimisringkonnas on Koosi liikmed lausa esinumbriteks: Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas kandideerivad Oleg Ivanov ja teine ühistu asutaja Julia Smoli. Ühistu veebivestluses on ka Ida-Virumaa kandidaate.

Vastab Oleg Ivanov:
Kas võib öelda, et teie isiklikult ja teie ühistu liikmed rahastavad Vasakpartei valimiskampaaniat? Kuivõrd on omavahel seotud ühistu ja poliitiline liikumine?
Muidugi ei saa, need on TÄIESTI mitteseotud lood, loomulikult ei rahasta. Kust te neid võltsinguid ja kuulujutte kogute? Tõsisel ajalehel pole õigust teha nii naeruväärseid kuulujuttude põhjal väljaütlemisi.

Liikumise poliitilised seisukohad on üsna üheselt mõistetavad. Oma lühikese olemasoluaja jooksul on seda iseloomustanud üleskutsed agressori rahustamiseks ja Venemaa-vastastest sanktsioonidest loobumiseks, kuna need teevad kahju riigi elanikele, aga ka protestid Eesti kohtusüsteemi ja valitsuse tegevuste vastu alates Nursipalu harjutusvälja laiendamisest kuni relvade ostmiseni.

Nii näiteks väidab Leila Eerits, kes esineb sotsiaalvõrgustikes liikumise lehekülgedel videopöördumisega, et Eestis puudub sõltumatu kohtusüsteem, ja teatab, et on kätte jõudnud uue Rahvarinde aeg.

Koosi ridadesse astumist selgitab ta sellega, et pooldab traditsioonilise peremudeli säilimist. Tasub märkida, et seitse aastat tagasi mõistis kohus Eeritsa lõbumaja pidamise eest mitmeks aastaks tingimisi süüdi.

Pildiallkiri Leila Eerits kandideerib Vasakpartei ridades.Foto: Ekraanipilt videost

Massöör ja endine „rahva presidendikandidaat“ Aivo Peterson süüdistab oma avaldustes Eesti võime Brüsseli ja Washingtoni huvide kaitsmises ning Eesti viimises Aafrika vaeseima riigi esiviisikusse.

Ka Oleg Ivanov ei koonerda valjuhäälsete väljaütlemistega, nimetades sõda erioperatsiooniks ja ähvardades, et venekeelne elanikkond on nüüd sunnitud avalikult oma vene juurtest lahti ütlema ning kes seda ei tee, selle kallal pannakse toime puhas genotsiid.

Liikumise juhid annavad meelsasti intervjuusid saatele „Solovjov LIVE“, kus Oleg Ivanov muretseb venelaste ja vene kultuuri tühistamise pärast, ning intervjueerivad ise Kremli-meelseid tegelasi, olgu nendeks siis majandusteadlane Mihhail Hazin või ajaloolane Nikolai Starikov. Samas eitavad Koosi juhid putinismisüüdistusi kategooriliselt.

„Meil pole mingit seost Venemaaga ega jumal teab kellega veel,“ ütleb Aivo Peterson.

Liikumine kogub annetusi, sealhulgas sotsiaalvõrgustikes, nii organisatsiooni kontole Tartu Hoiu-laenuühistus kui ka Petersoni isiklikule kontole selgitusega „rahu nimel“.

Kui Facebooki kasutajad esitavad talle küsimusi, miks raha Petersoni isiklikule kontole läheb ja juhivad tähelepanu läbipaistmatusele liikumise finantstegevuses, kutsub see esile tema negatiivse vastureaktsiooni.

Aivo Petersonile ei meeldi, kui temalt finantsaruannete kohta päritakse.Foto: Ekraanipilt Facebooki lehelt

Oleg Ivanov: Ainult Issand Jumal saab garanteerida 100% usaldusväärsuse

Viimases vestluses Delovõje Vedomosti peatoimetajaga nimetas Oleg Ivanov ajakirjanike küsimuste sisu valeks ja provokatsiooniks.

Varem olid ajakirjanikud kokku leppinud temaga kohtumise toimetuses, mille ta tühistas, ning saatnud mitmeid e-kirju küsimustega ja andnud ka kokkulepitult mitu päeva aega vastamiseks.

Oleg Ivanov läkitas oma vastused Delovõje Vedomostile lõpuks eile pärast artikli avaldamist.

Milles seisneb teie ühistu põhitegevus? Miks pole peale äriregistri kande selle kohta peaaegu mingit avalikku teavet ning selle veebisait ei tööta?

Küsimus on väga kummaline. Me ei suuda kogu infot koheselt kõigisse vajalikesse ressurssidesse paigutada.

Potentsiaalsetele osanikele mõeldud videos, mille te postitasite vestlusese, väidate, et paigutate osanike raha usaldusväärsetesse, kiirelt tasuvatesse ja tulusatesse projektidesse. Kuidas saate olla kindel, et see on üldse võimalik?

Mul ei ole praegu võimalust siin pikalt ja üksikasjalikult rääkida, millistest põhimõtetest osalejad investeerimisprojektide valikul juhinduvad, kuid ütlen välja peamise.

1) Projektide valikul lähtume eelkõige nõudlusest loodava toote järele ja selle uudsusest turul (ehk võimalike konkurentide puudumisest).

2) Ainult Issand Jumal saab garanteerida 100% usaldusväärsuse, kuid meie ülesanne on arvutada võimalikud riskid ning ka ühistuliikmete kogemusi ja sidemeid kasutades käivitada see või teine projekt kõige usaldusväärsemal viisil. Meie meeskonna teenitud vara ja võimalused võimaldavad seda kindlasti ellu viia.

Rääkige palun videos mainitud veest elektrienergia tootmise projektist, kas selline seade on tõesti olemas?

Elektrit ei saada veest, vaid turbiini ja generaatori pöörlemisel tekkiva vee voolu ja rõhu tõttu. Tegemist on ühe ühistu projektiga, mis on meil järjekorras osalejate läbivaatamiseks. Prototüüp on juba loodud ja see töötab.

Oma sõnumites palute kanda raha oma isiklikule kontole ning Mihhail Rodionovi kontole. Kuidas saavad kliendid olla kindlad, et raha ei lähe raisku?

Mihhail Rodionovi kontole keegi ülekandeid ei teinud, minu kontole tehti mitu väikest ülekannet esmaste kulude tasumiseks. Peale ühistu pangakonto avamist toimuvad nüüd kõik arveldused ainult selle kaudu.

Ühistu liikmed saavad oma sissemakse eest mitte kande märkmikku, vaid tõelise vara, mida nad saavad kasutada. See on meie põhimõtteline erinevus teistest klassikalistest ühistutest.

Miks valisite oma organisatsiooni jaoks sellise vormi nagu TÜH, kui tegelikult kavatsete investeerida, sealhulgas oma partneritega seotud ettevõtetesse?

Selles vormis pole absoluutselt midagi imelikku ega ebaseaduslikku, see on väga levinud kaubandusvorm kogu maailmas. Ainuüksi Saksamaal on näiteks üle 22 000 ühistu. Iga kolmas Kanada kodanik on ühistu liige. See sobib ideaalselt kõigi meie programmide käivitamiseks kogukonna raamides, kes päästavad nii oma varasid ja elusid inimtekitatud absoluutse metsiku inflatsiooni ning Eesti kiiresti laguneva majanduse eest.

Mainite potentsiaalsetele aktsionäridele mõeldud videos tulevast tihedat koostööd Tartu HLÜga. Harry Raudvere ütleb aga, et esines vaid ühel koosolekul. Kuidas seletate seda lahknevust?

Plaanime koostööd kohe, kui oleme ise selleks rahaliselt ja juriidiliselt valmis, see on pikk tee. See on täpselt see, mida me praegu teeme.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.