Arvutiosade vargus on sagenev kuritegu

Kuna arvutiosi on suhteliselt kerge varastada ja vargusele on küllaltki raske jälile saada, on arvutiosade vargus hästitasuv ja madala riskiga sissetulek. Pole ka imestada, et niisuguste varguste arv kasvab maailmas kõige kiiremini. Üsna varsti hakkavad seda liiki kuriteod tooma firmadele kahju ca 200 miljardit dollarit aastas. Kujundlikult võib öelda, et tänapäeval maksavad arvutiosad mustal turul, kus ei esitata mingeid küsimusi, rohkem kui kullakamakas, mis kaalub niisama palju kui see arvutiosa.

Levib uus arvutikuritegude laine. Arvutiosad on muutunud varastele sama ahvatlevaks kui nendes sisalduv infogi. Arvutiosadele on välja kujunenud täiesti uus must turg, kus ei esitata mingeid küsimusi. Selline turg on eriti levinud Ida-Euroopas. Tulemus on, et paljudes Euroopa maades on arvutite ja arvutiosade vargus kõige kiiremini kasvav kuriteoliik. Ja arvutiosad maksavad tänapäeval tõesti väga palju. Politsei hinnangul ulatub sellelaadsete kuritegude tekitatud kahju ainuüksi Suurbritannias aastas kuni 200 miljoni naelani.

Nende varguste kasvutendents on silmanähtav, sest mäluseadmete tootmine ei jõua sammu pidada üha keerulisema tarkvara arenguga ning sellest tulenevate nõudmistega. Sellistel uut liiki kuritegudel on reeglipäraselt kõige kõrgemad kindlustushinded ning varastatud osadel olnud info tegelik asendamine võtab tihti kaua aega.

Kasvanud pole mitte ainult riistvara kuritegude arv, vaid mitmekesistunud ka varastamise viisid. Alles kuus kuud tagasi varastati ainult kogu personaalarvuti. Nüüd võtavad vargad tellimuse järgi ainult neid osi, millel on turgu. Peale ootevalmis turu on sellisel valikvargusel kurjategijate silmis ka muid eeliseid. Arvutiosad on väiksemad ja palju kergemini kaasaviidavad ning nende puhul pole paljastamise oht kuigi suur. Välimuse järgi ei oskaks kuidagi öelda, kas nad on varastatud või mitte. Kui varastamise aeg on hästi valitud, võib minna mitu päeva enne, kui kuritegu avastatakse, ja siis on need osad juba kindlasti edasi müüdud.

Vargad teavad, kui tähtis on firmadele konkurentsis püsimise eesmärgil puuduvate osade kiire uutega asendamine. Nad teavad juba, mida sellest firmast saada võib, seepärast tulevad nad tihti samasse kohta tagasi ja kordavad oma kuritegu ikka ja jälle. Statistika järgi langevad 50protsendilise tõenäosusega kuriteo ohvriks uuesti just need firmad, kust on juba kord arvutiosi varastatud.

Niisugused kurjategijad jagunevad põhiliselt kahte gruppi: osa neist on tavalised murdvargad, kes on taibanud, et selline asi toob hästi sisse. Teised kuuluvad organiseeritud kuritegelikesse jõukudesse, kellel on ka kohalik edasimüügivõrk. Nad müüvad neid kas arvuteid komplekteerivatele firmadele või siis täidavad posti teel saadetud tellimusi. On juhtumeid, et niisuguse võrgu kaudu on firma ostnud uute pähe temalt endalt varastatud osad tagasi.

Praktiliselt on võimatu tõestada, et tegu on varastatud osadega, sest neil pole seerianumbreid. Kõvaketastel on küll seerianumbrid, kuid nagu uurimiste käigus on ilmnenud, ei kanta neid numbreid kuigi sageli võõrastele ligipääsmatutesse registritesse.

On küll võimalusi arvutiosade märgistamiseks, kuid varastatu tagaajamisel on sellest harva abi olnud. Kuna on raske kindlaks teha, kas on tegemist uute osade või juba kasutusel olnutega, siis müüakse varastatut tihti uute pähe.

Politseil on tulnud tegelda ka täiesti uute osalistega nendes kuritegudes. Need on firmade oma juhtivad töötajad, kes on kaotanud võime eristada isiklikku arvutit firma omast. Soovitakse ka oma kodust arvutit hoida niisama kaasaegsena kui firma oma, seepärast võetakse kontorist lihtsalt osa arvuti sisu kaasa. Seda sorti varguste puhul võetakse tavaliselt kaasa D-Ram-pank, kusjuures kontori arvuti töötab edasi, kuid muidugi hoopis aeglasemalt. Samas ei tarvitse mittetehnilise ettevalmistusega kasutajad selliseid muutusi märgata.

Mõnel pool Ida-Euroopas on arvutiosasid kasutatud maksevahendina ka narkoäris. Lihtne ja kerge -- ei mingit ümberarvestust sularahasse ega komisjonitasusid.

Kindlustusfirmad on välja arvutanud, et sajandivahetuseks lähevad arvutiosade vargused firmadele maksma 200 000 miljardit dollarit aastas, arvestamata kahjusid, mis võivad kaasneda veel siis, kui kuritarvitatakse ka kõvakettal olnud infot.

Vaatamata niisuguste varguste kasvule pole paljud firmad veel kordagi mõelnud seda sorti riski kontrollimise või juhtimise peale. Juhtkonnal tuleks teada, millised arvutiosad on mustal turul kõige nõutavamad; milliseid mustal turul kõige nõutavamaid arvutiosi kasutatakse nende firmas; milliseid täiendavaid sisemisi kaitsevahendeid tuleks kasutada nende arvutiosade alleshoidmiseks ja kaitsmiseks.

Praegusel hetkel on mustal turul suur nõudmine näiteks kõige uuemate ja kõige võimsamate süsteemide järele, eriti selliste UNIXis töötavate CAD ja DTP järele nagu Intel 486, Pentium ja Apple Power Mac. Neil on kindel hind ja arvukad tarbijad multimeedia arvutite kokkupanemiseks.

Teiselt poolt pole ju võimalik arvutit laua külge kinni naelutada, ja ega sellestki abi poleks. Kui te soovite tänapäeval oma arvutit kaitsta, läheb ilmselt enne hulk aega, kui te seda vajadust tunnetate ja hakkate otsima mõnda sõltumatut eksperti, kes alles hiljuti arvutivallas tegutsema on hakanud.

Pole olemas seadmeid, mis tagaksid täieliku turvalisuse. Kuid teie tarvitusele võetud abinõud võivad sundida vargaid otsima kergemaid saake.

Välisajakirjandusest refereerinud Ene Paal (Pep)