• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nõukogu kohustuslikkus on kaheldav

    Mulle on mitmel korral esitatud küsimusi nõukogu kui aktsiaseltsi juhtimisorgani kohta ja kaheldud selle vajalikkuses üldse. Tihti on tegemist kolme (või koguni ühe-kahe) inimese aktsiaseltsiga, mille aktsiakapital näiteks 100 000 krooni; kõik kolm aktsionäri kuuluvad ka juhatusse; äriseadustiku § 318 järgi peab nõukogul olema vähemalt kolm liiget; sama säte ütleb, et nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ja et nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõnda siis küsitaksegi: «Miks meil peab olema nõukogu? Kui nõukogu liige ei või olla juhatuse liige ja ei pea olema aktsionär, kas siis mitteaktsionäridest nõukoguliikmed hakkavad andma juhatusele korraldusi seltsi juhtimisel äriseadustiku § 317 kohaselt?» Naljaga pooleks olen soovitanud, et nõukogu liikmeteks võib ju valida perekonnaliikmeid ja olen hoiatanud, et ämmasid igaks juhuks nõukogusse ei valitaks... Küsimuse võiks ju lahendada ka nii, et nõukogu liikmeiks valitakse inimesed lihtaktsionäride hulgast, kes pole üldse asutajad ja võivad omada ka teiste aktsiaseltside aktsiaid. Igal juhul on selline lahendus seotud ühelt poolt teadmatuse ja teiselt poolt põhjendamatu riskiga.
    Seaduseandjad on põhjendatult arvanud, et aktsiaselts on suur kapitaliühing, mis nõuab kollektiivset juhtimist. Kuid Eestis praegu valitsevate äri- ja majandustingimuste tõttu muutub nõukogu kui juhtimisorgani vajalikkus küsitavaks. Nähtavasti tuleks äriseadustikku teha vastav muudatus, mis puudutab nõukogu olemasolu üldse.
    Esiteks peaks sätestatama, et nõukogu moodustatakse vaid siis, kui aktsiakapitali suurus on näiteks mitte väiksem kui üks miljon (või kümme mln) krooni. Teiseks tuleks osaühingu nõukogu moodustamine üldse ära jätta või suurendada selle ühingu vormi puhul osakapitali määra, mil nõukogu tuleks moodustada. Kolmandaks võiks nõukogu loomise nõue puudutada vaid aktsiaseltse, milles riigi osalus on üle 50% aktsiakapitalist. Nõukogu oleks sellisel juhul valitsuse vajalik käepikendus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).