• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,1%40 041,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,13
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,1%40 041,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,13
  • 15.11.95, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nõukogu kohustuslikkus on kaheldav

Mulle on mitmel korral esitatud küsimusi nõukogu kui aktsiaseltsi juhtimisorgani kohta ja kaheldud selle vajalikkuses üldse. Tihti on tegemist kolme (või koguni ühe-kahe) inimese aktsiaseltsiga, mille aktsiakapital näiteks 100 000 krooni; kõik kolm aktsionäri kuuluvad ka juhatusse; äriseadustiku § 318 järgi peab nõukogul olema vähemalt kolm liiget; sama säte ütleb, et nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ja et nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõnda siis küsitaksegi: «Miks meil peab olema nõukogu? Kui nõukogu liige ei või olla juhatuse liige ja ei pea olema aktsionär, kas siis mitteaktsionäridest nõukoguliikmed hakkavad andma juhatusele korraldusi seltsi juhtimisel äriseadustiku § 317 kohaselt?» Naljaga pooleks olen soovitanud, et nõukogu liikmeteks võib ju valida perekonnaliikmeid ja olen hoiatanud, et ämmasid igaks juhuks nõukogusse ei valitaks... Küsimuse võiks ju lahendada ka nii, et nõukogu liikmeiks valitakse inimesed lihtaktsionäride hulgast, kes pole üldse asutajad ja võivad omada ka teiste aktsiaseltside aktsiaid. Igal juhul on selline lahendus seotud ühelt poolt teadmatuse ja teiselt poolt põhjendamatu riskiga.
Seaduseandjad on põhjendatult arvanud, et aktsiaselts on suur kapitaliühing, mis nõuab kollektiivset juhtimist. Kuid Eestis praegu valitsevate äri- ja majandustingimuste tõttu muutub nõukogu kui juhtimisorgani vajalikkus küsitavaks. Nähtavasti tuleks äriseadustikku teha vastav muudatus, mis puudutab nõukogu olemasolu üldse.
Esiteks peaks sätestatama, et nõukogu moodustatakse vaid siis, kui aktsiakapitali suurus on näiteks mitte väiksem kui üks miljon (või kümme mln) krooni. Teiseks tuleks osaühingu nõukogu moodustamine üldse ära jätta või suurendada selle ühingu vormi puhul osakapitali määra, mil nõukogu tuleks moodustada. Kolmandaks võiks nõukogu loomise nõue puudutada vaid aktsiaseltse, milles riigi osalus on üle 50% aktsiakapitalist. Nõukogu oleks sellisel juhul valitsuse vajalik käepikendus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele