AA-Õligrupp tahab näha lepingut

AA-Õligrupi 50% osaniku N-Terminaali juhatuse esimees Aadu Luukas ütles, et lepingu lisa on vajalik, kinnitamaks, millise varaga on Termoili naftasadama rajamine garanteeritud. «Kui projekt on garanteeritud lisaks Termoili varale ka Esoili muu varaga, siis me tõenäoliselt vähendame oma pakkumust,» nentis Luukas. «Praeguse pakkumuse muutmiseks ei ole meil hetkel piisavalt informatsiooni.»

ASi Esoil jurist ja ühe Esoili erastaja ASi Svergos juhatuse esimees Raivo Laus lausus, et naftasadama projekti teostamiseks on panditud ASi Termoil varad ning ettevõtte aktsiad. «ASi Esoil muud vara ei ole projekti eest panditud,» kinnitas Laus.

Esoili juhatuse liikme ja Svergose osaniku Lauri Hingi sõnul on lepingu lisad ettevõtte ärisaladus. «Erastamispakkumus Esoili ostmiseks on võimalik teha ka ilma lepingu lisadeta. Selle vastu tunneb huvi konkurent, kellele Esoili võib-olla ei müüdagi,» lisas Hink N-Terminaalile viidates.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet rääkis, et protseduuri kohaselt annab erastamisagentuur erastada soovijale kirja, mille alusel saab erastaja ettevõtte juhtkonnalt informatsiooni, mis on vajalik pakkumuse esitamiseks. «Kui kellelgi on proteste, siis tuleb need esitada enne lõpliku pakkumuse tegemist erastamisagentuurile, kes leiab lahenduse iga üksikjuhtumi puhul,» selgitas Sarnet. Ta lisas, et kuna erastatavate ettevõtete omanik on riik, siis on võimalik ettevõtte juhtkonda mõjutada omaniku kaudu.

Erastajatele esitati lepingu osa, mis ei käsitlenud otsest ärisaladust. Ametlikku protesti AA-Õligrupi poolt erastamisagentuurile ei laekunud. «Lõplik pakkumus siiski tehti ning kuna see ei sisaldanud protesti, siis saab teha järelduse, et pakkumuse tegemiseks oli informatsioon olemas.»

Samas nentis ta, et erastamisagentuur ei saa kolmanda isikuna kohustada ühte lepingu kahest osapoolest tühistama lepingus fikseeritud konfidentsiaalsuse nõuet.

Sarnet lisas, et ka jääkidena Esoili erastades käsitleb erastamisagentuur proteste.

Kolmapäeval tunnistas erastamisagentuuri nõukogu lõplikku vooru jäänud kolm pakkumust ebapiisavaks. Sarneti sõnul esitas erastamisagentuuri tegevjuhtkond nõukogule ettepaneku aktsepteerida ühte pakkumust. Pakkumuse ostuhind oli ligi veerandi võrra väiksem erastamisagentuuri spetsialistide pakutud hinnast, ent Sarneti kinnitusel soovitas erastamisagentuur nõukogul pakkumus aktsepteerida kõrge investeeringute kohustuse ja hea äriplaani tõttu.

Edasi on Esoili erastamise puhul kolm alternatiivi. «Esiteks erastamise jätkamine jääkide meetodil. Teine alternatiiv on mõni aeg mitte midagi teha. On ka võimalus, küll vähem tõenäoline, kuulutada välja uus erastamine,» rääkis Sarnet. Ta mainis, et erastamisseaduse järgi on pärast Esoili erastamist võimalik Eesti Kütuse pankrotihagi pöörata ainult Esoili erastamisest laekunud raha vastu, enne erastamist on Eesti Kütuse pankrotinõuet võimalik tema sõnul pöörata Esoili vara vastu.

Erastamisagentuuri nõukogu kinnitab Esoili erastamise järgneva etapi järgmise nädala kolmapäeval.

Selle aasta juunis jõustus kolmepoolne leping ASide Esoil, tema tütarfirma Termoil (haldab Tallinna naftabaasi) ning USA kontserni Coastal Corp tütarfirma Coastal Baltic Holdingu vahel. Lepingu järgi finantseerib Coastal Corp naftasadama ehituse, investeeringu teeb firma ettemaksuna terminaali kasutamise teenuse eest. Projekti järgi rekonstrueeritakse ja laiendatakse praegust Tallinna naftabaasi ning ühendatakse see naftatoru abil Muuga sadamaga. Ehitatav terminaal jääb ka tulevikus Termoili haldusesse. Lepinguga garanteeritud terminaali käive on kaks miljonit tonni naftasaadusi aastas. Raivo Lausi sõnul on projekti lõppmaksumus 18--20 miljonit dollarit, projekt teostatakse viie aasta jooksul mitmes etapis. «Praegu lepingu täitmine seisab, välispartner ootab garantiid, et projekti ei oleks võimalik peatada,» märkis Laus.