Riigisekretäri Uno Veeringu sõnul on valitsus kinnistu ostmisega nõus ja läbirääkimised majaomanikega lõppenud, kuid enne lõpliku lepingu vormistamist ja notari juures kinnitamist ei pea valitsus vajalikuks avalikustada majade eest makstavat hinda.
«Lepingu põhitingimuses, rahas, vasturääkivusi pole,» lisas Veering. «Kolmapäeval andsin eellepingu üle selles küsimuses valitsust esindavale vandeadvokaat Jüri Raidlale, kes lubas hakata lepingut ette valmistama,» sõnas Veering. Ta avaldas lootust, et leping sõlmitakse veel enne jõule.
Raha majade väljaostmiseks võetakse valitsuse reservfondist. «Kui Eesti riik on majad omanikelt välja ostnud, on meie järgmine samm otsustada, kuidas majad Venemaa saatkonna kasutusse anda, kas anname näiteks 99 aastaks rendile või müüme saatkonnale maha,» märkis Veering.
See küsimus on tihedalt seotud Moskvas asuva Eesti suursaatkonna omandisuhtega, sest ka Eesti riik soovib sealsete majade omanikuks saada.
Kinnistu Tallinna vanalinnas Pikal tänaval anti 1993. aastal siseministeeriumi kunagise asekantsleri Heiki Arikese käskkirjaga Venemaa saatkonna tasuta kasutusse. Samas tagastati kinnistu 1994. aasta märtsis õigusjärgsetele omanikele, kes on kinnistu omanikud ka kinnisturegistris.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.