Kas Euroopa Liitu astumine on Eestile kasulik?

Täpseid arvutusi, kas Eu-roopa Liit on meile kasulik või mitte, keegi teinud ei ole. Kuna meil on selline idanaaber nagu Venemaa, siis tuleb olla Euroopa Liidu poolt. Vaatamata sellele, et nende maadega, kes liitusid ELiga hiljem, nagu näiteks Kreeka, ei ole 10--15 aasta jooksul midagi head juhtunud. Nad on jäänud perifeeriaks, väikese lisaväärtusega toodangut andvaks toor-aine ripatsiks ja Euroopa Liidu väheväärtusliku kauba turuks. See oht on meilgi olemas ja selle vastu tuleb õigel ajal hakata tegutsema.

President on öelnud, et liitumine võib tulla loodetust kiiremini, kuid see on natuke ennatlik. Ainult majanduse seisukohalt tuleks juba 1999. aastaks sooritada Heraklese vägitegu. Näiteks tuleb ELi astumiseks esi-mese asjana kohalike oma-valitsuste tulubaasi viia maamaks ja kinnisvaramaks. Selleks peab kõigepealt looma elanikkonna registri, kinnisvara- ja maaregistri, siis saame alles maksuseadusi ja eelarvet muutma hakata.

Eestis tuleb lähemal ajal otsustada, kas ühineda ELiga või mitte. Ilmselt otsustatakse ühinemise poolt, kuna ma ei näe muud alternatiivi. Kuni me veel liidus pole, tuleb maksimaalselt rii-ki meelitada investeeringuid. Õnneks pole meil kindlalt välja kujunenud traditsioonilisi struktuure, mille lõhkumine oleks nii valuline kui näiteks põhjanaabritel. Meil pole ka paljusid juriidilisi akte, mis tuleks ära vahetada. Me võime võtta sellise, mis ELile kohe vastaks.