«Peamine eesmärk on tagada stabiilsus ning lihtsustada reegleid,» ütles ELi põllumajandusasjade volinik Franz Fischler pressikonverentsil.
Fischler eitas reformide takerdumist, lubades tõhustada jõupingutusi kokkulepete saavutamiseks oliivõli, veini, puu- ning köögivilja sektoris kavandatavateks muudatusteks. Samuti lükkas ta tagasi Suurbritannia põllumajandusministri Douglas Hogg'i ettepaneku alustada uusi suuremaid reforme, mis valmistaksid ette Euroopa Liidu põllumajanduse laienemist ida suunas.
«Praegu ei ole uute radikaalsete reformide alustamine otstarbekas ega ka poliitiliselt teostatav,» ütles Fischler, kuna 1992. aastal alanud reformid peaksid lõpule jõudma alles 1996. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küll aga oli komisjon nõus mõningate esialgset tariifisüsteemi lihtsustavate muudatustega.
Ehkki talunike reaaltulu on alates 1992. aastast kümme protsenti tõusnud, jäid kompensatsioonid põllumajandussaaduste hinnatoetuste kärpimise eest muutmata. Kompensatsioonid ulatusid aastatel 1995--1996 23 miljardi ECUni (28,7 miljardit dollarit) ning moodustasid enam kui poole Euroopa Liidu 1996. aasta eelarves põllumajandusele eraldatud 40,8 miljardist ECUst.
Fischleri sõnul ei suurendata kulutusi põllumajandusele 1996. ja 1997. aastal märkimisväärselt.
Ületootmise piiramiseks sööti jäetud maa pealt makstava kompensatsiooni ühtseks määraks kinnitati 18 protsenti senise 15 ja 20 protsendi asemel, vastavalt vahelduva külvikorraga ning mittevahelduva külvikorraga maale.
Loomaliha osas pakkus komisjon välja ühekordse toetuse, mille suurust tõstetakse 123,9 ECUni kümnekuuse looma pealt. Enne oli kasutusel kaks erinevat summat, üks 10- ning teine 22kuuste mullikate pealt.REUTER