Riik toetab põllumehi kapitali ning intressihüvitusega

PMKFi tegevdirektor Margus Veskimäe lausus, et tänavu peaks fondi kaudu põllumeesteni jõudev laen ulatuma 150 miljoni kroonini, millest 50 miljonit on lühiajaline krediit. «Kevadkülviks vajaliku 50 miljonit lühiajalist laenu oleme juba välja andnud,» ütles ta. Veskimäe sõnul laenab fond raha pankadele 5protsendilise intressiga, pangad võivad talunikele antava krediidi lõplikuks intressiprotsendiks määrata kuni 15%.

Selle aasta riigieelarve näeb ette maaelu krediteerimisfondile 100 miljoni krooni eraldamist, millest 40 miljonit on mõeldud kapitalitoetuseks. Kuigi valitsus pole kapitalitoetuse jagamise korda veel kinnitanud, on ta põhimõttelise nõusoleku põllumajandusministeeriumi väljatöötatud eelnõule andnud.

Põllumajandusministeeriumi eelnõu kohaselt hakatakse kapitalitoetust maksma põllumajandussaaduste tootmiseks võetud laenu intresside osaliseks või täielikuks hüvitamiseks vähemalt üks kord aastas (20 miljonit), samuti laenuosa tagasimaksmise katteks ajutiste, ebasoodsast põllumajandusaastast tingitud raskuste puhul.

Ühed potentsiaalsed kapitalitoetuse saajad on noored talupered, kellele makstaks talude rajamise korral starditoetust.

Kui intressihüvitamist on Veskimäe sõnul küllaltki lihtne mõista, siis kapitalitoetusega seonduv on tema väitel komplitseeritud ning vajab konfliktide vältimiseks üksikasjalikku lahtikirjutamist.

Valitsuse majandusnõunik Heido Vitsur ütles läinud nädalal, et loodab eralaenudele makstava protsendihüvituse käikuminemist veel lähiajal. Heade põllumajanduslike äriideede puhul võetava pikaajalise laenu intressi määr ei tohiks tema hinnangul ületada 10 protsendi piiri.

Valitsus on enne kapitalitoetuse saamise korra lõplikku kehtestamist palunud Eesti Pangal avaldada oma seisukoht.

Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell tõdes, et sellealane projekt on praegu keskpangas töös, kuid veel on vara seisukohti kommenteerida.

Eelmisel aastal laenas maaelu krediteerimise fond pankadele 148,4 miljonit krooni, millest 55 miljonit läks lühiajalisteks laenudeks. Laenu lõppsaajatest oli 28% eratalunikke, ülejäänud juriidilised isikud.

Kogu mullusest laenuressursist läks 79,6% põllumajandusliku tegevuse krediteerimiseks, ülejäänu kuulus mittepõllumajandusliku ettevõtluse toetuseks maapiirkondades.

PMKFi viivislaenude hulk ulatub 1,7 miljoni kroonini.