Pangaautomaat on sõber
Eesti pangad arenevad tõe-poolest kiiresti. Kui veel mõni aasta tagasi kulutasid inimesed oma närve hoiukassade järjekordades, siis praegu on teenindus kiire ja viisakas. Lääne panganduse standardid ei ole meie rahaasutustele kättesaamatud.
Üheks kiire arengu tunnusmärgiks on pangaautomaadid ja -kaardid, mis üha suuremale arvule eestlastele hakkavad muutuma igapäevasteks tarbeasjadeks. Heaks näiteks on Hansapanga, Hoiupanga, Tallinna Panga ja Forekspanga projekt ühtse magnetkaartide kasutamise süsteemi loomi-seks. Sellega liitumisest on huvitatud ka EVEA pank ja Tööstuspank. Äripäeva arvates võib ühisvõrk käivituda kevadel. Eesti pankade ühesuguseid samme saab ainult tervitada. Need annavad kliendile rohkem vabadust oma raha kasutamisel, sest ei olda enam seotud ühe konkreetse panga automaatidega. Töötava automaadivõrgu käivitamine tõstab kindlasti ka meie panganduse rahvusvahelist mainet. Tuues võrdluseks Eesti koolide arvutiseerimisprogrammi, võib julgelt ka käivituvat automaadivõrku nimetada tiigrihüppeks Eesti panganduses.
Miks on automaadisüsteem kliendile hea? Üheks põhjuseks on pangakaardi turvalisus. Sularaha võidakse ära varastada või kaob ta lihtsalt ära. Seetõttu ei soovi paljud inimesed suuri sularahakoguseid endaga kaasas kanda või isegi kodus kingakarbi sees hoida ning eelistavad säästmist pangas. Kaardi kadudes saab pangalt uue. Raha jääb alles. Peamine eelis on aga see, et automaadist saad raha kätte igal ajal ja kõige väiksema vaevaga. Automaadikaardi saab klient kõigist neljast ühisvõrku ühinevast pangast kätte 30 krooniga ja maksab pangale edaspidi viis krooni kuus kaardi kasutamise teenustasu. Äripäeva arvates ei käi selline maksustamine läänelike pangandustraditsioonide juurde ning kaob Eesti pankade praktikast peagi. Kaardimaksu nõudes kasutavad pangad praegu lihtsalt ära klientide leplikkust ja teadmatust.
Plaanitava magnetkaardi-süsteemi käivitamine on üsna kulukas. Ühe rahaautomaadi ülesseadmine läheb maksma kuni viissada tuhat krooni. Süsteemi tervikuna peab iga pank investeerima lisaks veel mitu miljonit. Ühisvõrku loovad pangad on otsustanud, et igalt automaadi kasutamiselt hakkab edaspidi minema kroon pankade kaardikeskusele ja viis krooni sellele pangale, kellele automaat kuulub. Iga pank otsustab ise, kas kannab need kulud üksinda või paneb osa oma klientide kanda.
Magnetkaardindus töötab alguses kindlasti kahjumiga. Tema tööshoidmine on kulukas, kaardiomanike arv veel väike. Pankadel on ka hulgaliselt selliseid kliente, kelle arved on väikesed, ning kaardi kasutamise teenustasu paljuks pidades jätavad selle välja võtmata.
Samas on rahaautomaadid pankade jaoks tulevikuinvesteering. Eelkõige aitab see kliente juurde meelitada. Automaatide kasutamine võib muutuda mõne aja pärast tulusamaks tellerite tööst.
Äripäev on rõõmus, et Eesti pangasüsteem muutub üha läänelikumaks. Ehk jõuavad siis meilegi ajad, mil pangad ei maksusta oma kliente arvete avamise, automaadikaartide ja pangast raha väljavõtmise eest. Uue arve avajat võiks hoopiski rõõmustada väikese, näiteks 400kroonise boonusega. Sellised kenad kombed on näiteks Barclay pangal Inglismaal.