Pangaautomaat on sõber

Eesti pangad arenevad tõe-poolest kiiresti. Kui veel mõni aasta tagasi kulutasid inimesed oma närve hoiukassade järjekordades, siis praegu on teenindus kiire ja viisakas. Lääne panganduse standardid ei ole meie rahaasutustele kättesaamatud.

Üheks kiire arengu tunnusmärgiks on pangaautomaadid ja -kaardid, mis üha suuremale arvule eestlastele hakkavad muutuma igapäevasteks tarbeasjadeks. Heaks näiteks on Hansapanga, Hoiupanga, Tallinna Panga ja Forekspanga projekt ühtse magnetkaartide kasutamise süsteemi loomi-seks. Sellega liitumisest on huvitatud ka EVEA pank ja Tööstuspank. Äripäeva arvates võib ühisvõrk käivituda kevadel. Eesti pankade ühesuguseid samme saab ainult tervitada. Need annavad kliendile rohkem vabadust oma raha kasutamisel, sest ei olda enam seotud ühe konkreetse panga automaatidega. Töötava automaadivõrgu käivitamine tõstab kindlasti ka meie panganduse rahvusvahelist mainet. Tuues võrdluseks Eesti koolide arvutiseerimisprogrammi, võib julgelt ka käivituvat automaadivõrku nimetada tiigrihüppeks Eesti panganduses.

Miks on automaadisüsteem kliendile hea? Üheks põhjuseks on pangakaardi turvalisus. Sularaha võidakse ära varastada või kaob ta lihtsalt ära. Seetõttu ei soovi paljud inimesed suuri sularahakoguseid endaga kaasas kanda või isegi kodus kingakarbi sees hoida ning eelistavad säästmist pangas. Kaardi kadudes saab pangalt uue. Raha jääb alles. Peamine eelis on aga see, et automaadist saad raha kätte igal ajal ja kõige väiksema vaevaga. Automaadikaardi saab klient kõigist neljast ühisvõrku ühinevast pangast kätte 30 krooniga ja maksab pangale edaspidi viis krooni kuus kaardi kasutamise teenustasu. Äripäeva arvates ei käi selline maksustamine läänelike pangandustraditsioonide juurde ning kaob Eesti pankade praktikast peagi. Kaardimaksu nõudes kasutavad pangad praegu lihtsalt ära klientide leplikkust ja teadmatust.