5 märts 1996

Suur riik hakkab tasapisi moest kaduma

Nädalavahetusel Hispaanias ja Austraalias toimunud parlamendivalimistel saatis edu konservatiivseid jõude. Lisades siia USA presidendikandidaatide valimiste kampaanias ilmnenud tendentsid on vaatlejad hakanud rääkima "suure riigi" taandumisest.

Mida selle all mõeldakse? Nädalavahetuse Sunday Times juhib tähelepanu president Bill Clintoni jaanuarikuisele esinemisele kongressis, kus president märkis: "Suure valitsuse aeg on ümber." Clinton jätkas jutuga sellest, et väiksem valitsus peab elama vastavalt oma võimalustele. Järelikult on Washingtonis jõutud järeldusele, et valitsus peab oma kulutusi koomale tõmbama ja hakkama revideerima ka iseenda rolli ühiskonnas.

Bill Clinton on eelolevaid presidendivalimisi silmas pidades selgelt vihjanud, et ta pooldab maksuleevendusi kompaniidele, kes pakuvad oma töötajatele suuremat palka, pensioniprogramme ja väljaõpet. Teisisõnu näeb Clinton vajadust soodustada kompaniisid ja firmasid, kes võtavad enese kanda osa riigi senisest rollist, leevendades seeläbi survet sotsiaalkulutuste osas.

Nädalavahetusel Hispaanias uut valitsust moodustama hakkava Rahvapartei liider Jose Maria Aznar on lubanud vähendada maksuastmestikku seniselt 17lt kolmele ja kärpida maksude ülemmäära 57 protsendilt 40 protsendile. Võib öelda, et Eesti maksukoormaga võrreldes on Hispaania endiselt kõrge maksutasemega riik, kuid antud juhul on jutt tendentsist. Lisaks on Aznar lubanud erastada riigi omandis olevat tööstust ja vähendada riiklikke piiranguid. Seega tundub Hispaania parempoolse ja loodetavasti demokraatliku valitsuse võimuletulekuga vähendavat riigi käskivat-poovat-laskvat rolli. Tõrkeid võib Hispaania puhul aga tulla koalitsiooni moodustamisel, kuna konservatiivide võit jäi väga napiks.

Austraalias suutis juba Paul Keatingi Tööerakond riigi majandus-rahandusvõimu detsentraliseerimisel, kaubanduse liberaliseerimisel ja riikliku sektori erastamisel palju ära teha. Tema järglasel, konservatiivil John Howardil jääb üle vaid seda kurssi süvendada ja ta on ka lubanud ?alandlikku? valitsust ning ulatuslikke reforme majanduses ja töösuhetes, teenides sellega juba ära ametiühingute hoiatava näpuviibutuse. Kuid põhimõte näib ka maakera kuklapoolel olevat sama ? riigi roll väheneb.

Ajaleht Sunday Times märgib aga, et kogu sellel suundumusel on ka laiem taust ? tegemist on senise tsiviilühiskonna transformeerumisega. Paljud funktsioonid, mida seni täitsid kirikud, koolid, kohalik võim lisaks riigivõimule, võivad nihkuda kompaniide õlule. See aga tähendab ettevõtjate mõtlemisviisi muutumise vajadust.

Kui riik loobub osast funktsioonidest ja sellest tuleneva kuludepoole kokkuhoiu arvel tasakaalustatud eelarve tingimustes annab suurema vastutuse ja osaluse koos maksude vähendamisega ettevõtlusele, siis peavad ettevõtjad otsima uut tasakaalu kulude ja firma vastutuse vahel.

Suurbritannias on opositsioonilise Tööerakonna liider Anthony Blair esitanud omapoolse nägemuse ettevõtjate vastutusel põhinevast ühiskonnast, mille alus oleks töövõtjate, klientide ja tarnijate samale pulgale asetamine aktsionäridega. Põhimõte on selles, et kasum ei tohi olla ettevõtluse ainus kriteerium.

Riigi rolli vähendamine ja ettevõtluse ning üksikindiviidi vastutuse suurendamine on tuttav tees. Kuid sellega kaasnev ettevõtja või üksikisiku vastutuse laiendamine ka neist sõltuvatele isikutele on paljudele ärimaailma tegelastele väga võõrastav. Vähemalt Eestis ja teistes varakapitalistlikes riikides kindlasti. Kuid võib-olla on tegemist tendentsiga, mis kujutab enesest liberaalsuse kaudu teisel tasandil tagasipöördumist sotsiaalse vastutuse juurde? Õigus võib aga olla vaatlejatel, kelle arvates "suur valitsus ei ole enam moes, kuid minimaalne riik ei ole veel kaugeltki saabunud".

Hetkel kuum