?amahhovi sõnul tekkisid segadused piiril seetõttu, et kahe riigi vahel pole sõlmitud tollialast koostöölepingut ning kahe aasta jooksul pole olnud asjalikku tollialast koostööd. Tema ütlusel on Eesti ainuke Vene Föderatsiooni piiririik, kellega pole tollialase koostöö lepingut.
Eesti tolliameti peadirektori Rein Talviku sõnul on mõlemad tollid lepingu parafeerinud, kuid eri põhjustel pole allakirjutamiseni jõutud.
?amahhov ütles, et kuni riikliku leppe sõlmimiseni otsustati välja töötada loode tolli ja Eesti tolliameti vaheline koostööprotokoll. Tema sõnul oli piiril tegu vaid Vene Föderatsiooni tollikoodeksi § 254 täitmisega, mis lubab auto arestida, kui kaup pole jõudnud sihtpunkti. Selle alusel peeti ajavahemikus 4.--12. märtsini kinni 63 autot.
Teede- ja sideministeeriumi maanteeosakonna juhataja Lembit Kiviloo sõnul informeeris ?amahhov Eesti poolt oma uuest korraldusest, mis tühistab seni kehtinud korra, mille alusel võis auto kinni pidada, kui sihtpunktist polnud piirile tulnud infot, et kaup on seal lahti tollitud. Sisuliselt tähendab see Kiviloo sõnul seda, et iga lahtitollimise kohta ei pea piirile info tulema ning auto peetakse kinni vaid siis, kui Vene sisetollil on kindlad andmed, et tegu on tollipettusega. «?amahhovi väitel hakkas korraldus kehtima juba laupäevast,» ütles Kiviloo.
Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni peasekretäri Toivo Kuldkepi sõnul on aga ka Vene poole uus lähenemine vastuolus rahvusvaheliste nõuetega. Ei saa kuidagi nõustuda asjaoluga, et Vene toll seab oma sisemise infoliikumise tähtsamaks rahvusvahelistest konventsioonidest, ütles Kuldkepp.
Kohtumisel Eesti poole esindajatega kinnitas ?amahhov Kiviloo sõnul, et arestitud ning parklas seisvate autode eest küsitud parkimistasuga pole Vene tollil mingit pistmist. «Meil oli neile üle anda mõned paberid, mis näitasid, et on ikka küll,» lisas Kiviloo.
Radon-Rosvne?terminali presidendi Jevgeni Kondratjevi sõnul saadetakse auto piiril pärast arestimist terminaali, mis ei ole riiklik struktuur. «Seetõttu on neil enda kehtestatud parkimistasud, mis on kohati väga soolased,» ütles ta. Hinnad on erinevad, ööpäev 12tonnisele furgoonile maksab 1000 USD.
Kondratjevi sõnul katab arestitud autode kulud, kui rikkumisi ei avastata, Vene Föderatsioon. Eesti autovedajatel tuleks tema ütlusel julgemalt kasutada Vene tolli seadust, kus on kirjas ka Vene poole vastutus tekitatud ebameeldivuste pärast. «Kui muidu ei saa, tuleks luua kasvõi kohtupretsedente,» ütles ta.
Ago Tiiman välisministeeriumist ütles, et välisministeerium ootab vastust oma järelepärimisnoodile tekkinud olukorra kohta. Vene saatkond on Tiimani sõnul lubanud vastata kohe, kui nad saavad keskusest ametliku seisukoha. «Rahvusvaheliste reeglite järgi peaks vastus tulema käesoleva nädala reedeks,» märkis ta.
Narva autobaasi direktori Nikolai Burdakovi sõnul said nad reedel oma 15 autost tagasi neli.