Reaalsed näited: kuidas vale kontor võib olla põhjus, miks parimad töötajad lahkuvad

Sandra Metsa, Neutra Capital AS müügi- ja turundusosakonna juht kirjutab, et töökeskkond on muutunud talentide sõja võtmelahinguväljaks. See ei ole enam pelgalt esteetiline küsimus, vaid otsene konkurentsieelis – või -kahjum. Loe tema nõuandeid ja soovitusi, kuidas lihtsate vahenditega kontor hubasemaks muuta.

Kui ma vaatan meie klientide lugusid viimaste aastate jooksul, siis Gensleri uuringu andmed ei ole mingi üllatus. Nende 16 000 töötajat hõlmanud uuring näitab: 90% töötajatest, kes on oma tööruumiga rahul, tunnevad uhkust oma tööandja üle. Ja mis kõige olulisem – head tööruumid on peaaegu kolm korda tõenäolisemad hoidma töötajaid organisatsioonis.

See kinnitab täpselt seda, mida me oma klientide seas näeme. Ettevõtted, kes investeerivad teadlikult oma ruumidesse, näevad otsest mõju töötajate pühendumusele.

Eriti hübriidtöö ajastul peab kontor olema sihtkoht, mis meelitab inimesi kodust välja. See ei ole enam "tore boonus" – see on ärikriitiline tegur.

Iga kord, kui me alustame kontori arutelusid uue kliendiga, küsin: mida teie inimesed tegelikult vajavad? Ja iga kord kuulen sama vastust – nad ei taha tüüpset peakontorit.

Leesman Index, mis on kogunud üle miljoni vastuse töökeskkonna kohta, kinnitab seda: paljud kontorid ei toeta isegi põhilisi vajadusi nagu akustika, soojuslik mugavus ja individuaalsed töövõimalused.

Aga mis töötab? Gensler uuring näitas,et eelistatakse ruume, mis sarnanevad pigem loomingulise labori või looduslikku taganemispaigaga. 40% peab prioriteediks looduslikku valgust ja avatavaid aknaid, 36% eelistab taimestikku.

Toon kolm konkreetset lugu meie klientidest, mis illustreerivad, mida tähendab see kolmekordne tõenäosus praktikas.

Sisu Tech tuli meie juurde sooviga leida senisest parem kontor. Nende töötajad töötasid eelmises kontoris sõna otseses mõttes külg külje kõrval – ei olnud ruumi hingata, mõelda ega luua. Loovust vajav ettevõte oli oma inimesi sisuliselt kägistamas. Uues, 2500 m² suuruses valgusküllases büroos Neutra Tornis nägime, kuidas meeskond justkui hingas välja. See ei olnud luksus, see oli eeldus, et nad saaksid oma tööd üldse korralikult teha.

If Kindlustuse probleem oli teine: meeskonnad olid füüsiliselt liiga hajutatud, koostöö takerdus. Nad soovisid tuua oma inimesed kokku võimalikult vähestele korrustele. Fahle Terrasside suured korrusepindalad võimaldasid luua kontori, kus meeskondade vaheline suhtlus muutus sujuvaks. Nende kontori süda on eraldi sotsialiseerumise korrus – see ei ole mingi fancy lisandus, vaid teadlik investeering kogukonnatunde tugevdamisse.

Kolmas klient kolis vanast, amortiseerunud hoonest uuele A-klassi äripinnale. Ruumiplaneering ei toetanud nende kaasaegset töökorraldust ja see tekitas igapäevast frustatsiooni. Kui me disainisime neile täpselt nende vajadustele vastava "rätsepalahenduse", oli meeskonnavaim ja koostöö kasv silmnähtav.

Paindlikkus algab hoone projekteerimisest. Ma olen näinud liiga palju kordi, kuidas ilus interjöör ei päästnud halba arhitektuuri. Aga enne, kui räägin, kuidas õigesti teha, toon välja kolm kõige levinumat viga, mida ettevõtted teevad:

Asukoht on alahinnatud. Ei mõelda läbi, kuidas töötajad tegelikult tööle jõuavad. Ebamugav ligipääs, kohalejõudmiseks kuluv pikk aeg ja parkimisprobleemid on igapäevane stressiallikas, mis tapab ära isegi kõige ilusama kontori efekti.

"Üks suurus sobib kõigile" lähenemine. Disainitakse suur avatud ruum, arvestamata, et inimesed vajavad ka rahu ja vaikust. Tulemuseks on akustiline kaos ja pidevad "temperatuurisõjad". Või soovitakse suuri aknaid ja päikesevalgust, aga ei mõelda, et kui päike särab kuvari ekraanil, on raske töötada.

Esteetika ületähtsustamine funktsionaalsuse arvelt. Ostetakse disainmööblit, mis näeb pildil hea välja, aga on tegelikkuses ebamugav. Või unustatakse elementaarsed asjad nagu piisav rohelus ja puhkenurkade olemasolu.

Kui hoone on algusest peale kavandatud kasutajale paindlikuks, on tegemist tulevikukindla hoonega. Seejärel tuleb mõelda tegevuspõhise tsoneerimise peale. See tähendab süvenemise alasid – helikindlad telefonikabiinid ja vaiksed tsoonid. Koostöö alasid – avatud projektiruumid kõigi vajalike vahenditega. Sotsiaalseid alasid – köögid ja lounge'id vaba suhtluse jaoks. Ja pool-privaatseid alasid, kus akustilised paneelid ja taimed loovad "pesasid" ka avatud alas.

Aga kõik see on tühi, kui töötajal ei ole valikuvabadust – võimalust valida igaks ülesandeks sobiv keskkond. Uuring näitas, et 94% töötajatest erakordsetes töökohtades saavad valida, kus nad kontoris töötavad.

JLL Future of Work 2024 uuring tõi välja, et 86% vastanutest usub, et AI muudab tööjõu toimimist. See ei tähenda ainult uusi tööriistu, vaid ka ruumi enda olemuse muutust. Kontor muutub nutikaks partneriks: valgustus, temperatuur ja isegi paigutus kohanevad reaalajas.

Hübriidtöö on uus reaalsus. Kontor peab muutuma hübriidtöö platvormiks – mitte ainult töökoht, vaid keskne sõlmpunkt, mis pakub parimaid tingimusi koostööks ja kogukonna hoidmiseks.

Jätkusuutlikkus? See on juba täna must-have. Eriti noorema põlvkonna jaoks on tööandja väärtused ja keskkonnateadlikkus elementaarne ootus. Ettevõte, kes seda ignoreerib, jääb talentide sõjas paratamatult kaotajaks.

Eesti on töökeskkonna mõttes kahekiiruseline turg. Tippsegment – uued A-klassi arendused– on täiesti konkurentsivõimeline ja võrreldav Põhjamaadega. Me näeme BREEAM sertifikaate, ESG-põhimõtete rakendamist ja nutikaid lahendusi.

Samas suur osa vanemast B- ja C-klassi kinnisvarast on globaalsest tipust maas, eriti sisekliima, paindlikkuse ja heaolu osas.

Tänapäeva rahvusvaheline tipptalent ei tee kompromisse ei hübriidtöö võimaluste ega kvaliteetse sisekliima osas. Eesti ettevõte on rahvusvahelisel talenditurul konkurentsivõimeline, kui ta tegutseb kaasaegsel A-klassi pinnal.

Paljud juhid näevad kinnisvarainvesteeringut kuluna, mitte strateegilise eelisena. Aga vaadakem numbrite peale: kvaliteetne töökeskkond vähendab töötajate voolavust, mis on otsene sääst värbamis- ja koolituskuludelt.

Parem keskkond tähendab produktiivsemaid ja loovamaid töötajaid. Kaasaegne, sertifitseeritud hoone tähendab oluliselt madalamaid kõrvalkulusid.

Kontori õige asukoht tasub end mitmekordselt ära. Kui üle linna paiknevatel töötajatel on mugav kohale tulla, ligipääsud on head, ühistransport toimib, kergliiklus on turvaline ja parkimine lahendatud, siis see ei ole pelgalt mugavus – see on igapäevase stressi vähendamine.

Hea töökeskkond on investeering ettevõtte kõige olulisemasse varasse – inimestesse. Ja selle tasuvus on mõõdetav läbi töötajate voolavuse protsendi, haiguspäevade arvu, rahulolu-uuringute tulemuste ja värbamiskiiruse.

Te ei pea ootama suurt kolimist. Mõju saab avaldada ka väikeste, aga nutikate sammudega:

Tooge sisse rohkem rohelust. Taimed parandavad õhukvaliteeti ja vähendavad stressi. See ei ole pelgalt esteetiline, vaid mõõdetav mõju töötajate heaolule.

Parandage valgustust. Asendage vanad valgustid inimsõbralikumate lahendustega ja paigutage töökohad ümber, et maksimeerida loomulikku valgust. Loomulik valgus on üks kõige olulisemaid tegureid töötajate rahulolus.

Looge vaikseid tsoone. Eraldage mõni nurk akustiliste paneelide või riiulitega süvenemiseks. Lisage telefonikabiinid. Akustika on üks enim alahinnatud, aga kriitilisemaid töökeskkonna aspekte.

Investeerige ergonoomikasse. Kvaliteetsed toolid ja reguleeritava kõrgusega lauad on investeering inimeste tervisesse – ja see tasub end ära vähenenud haiguspäevades.

Uuendage kohvinurka. Tehke sellest kutsuv ja hubane koht, kus inimesed tahavad aega veeta. See on kontori süda, kus tekivad spontaansed vestlused ja ideed.

Need sammud ei nõua suurt eelarvet, aga annavad töötajatele selge signaali: me hoolime teist.

Kontor peab tänapäeval oma olemasolu õigustama. Edukas on see, mis pakub midagi enamat kui kodukontor: sügavamat keskendumist, paremat koostööd ja tugevamat kogukonnatunnet. See ei ole enam küsimus maitsest või esindusest. See on küsimus ellujäämisest talentide sõjas.