14. aprill 1996
Jaga lugu:

Rakkevedu alustasid koerad

«Põhilised konkurendid on Soome trükikojad ja kohalik must turg.»

Neli aastat tagasi puukoerte treimisega äri alustanud ASi Uniprint tegevdirektor Andrus Reinsoo plaanib Viimsisse Euroopa normatiividele ja keskkonnasäästlikkusele vastava trükikoja ehitamist. Tellimus on juba antud Heidelbergi tehase projekteerimisbüroole ning üle 10 miljoni krooni maksva trükikoja ehitamist kavatsetakse alustada järgmise aasta algul.

Sellel aastal loodab Reinsoo saada ISO 9000 sertifikaadi omanikuks, oodates kohalikku standardiameti audiitorit firmasse juba mai algul.

Trükkal sai Andrus Reinsoost täiesti juhuslikult: keskkool jäi pooleli, sõber õppis Karu koolis ja ta ise armastas väga lugeda. Õpipoisina oli Reinsool range meistri Endel Seini käe all sageli nutt kurgus, ent nüüd on ta muidugi tänulik, et mees hinnaalandust ei teinud. Paljudel ilmselt nii hästi ei läinud. Reinsoo arvutustel võib üle Eesti head trükkalid kahe käe näppudel üles lugeda.

Sevenis töötades ärritas teda see, kuidas firmajuhid kasumiga ümber käisid -- see oligi oma trükikoja asutamise ajendiks.

Uniprindi netokäive on kasvanud hoogsalt 1992. aaasta umbes 400 000 kroonilt 12,7 miljonile kroonile 1995. aastal. Selle aasta käibeks prognoosib Reinsoo 16 miljonit krooni. Esimesele trükimasinale, mille Reinsoo sai, andes vahetuskaubaks vastu N arvu treitud puukoeri, on lisandunud neli võimasat Heidelbergi masinat. Eelmise aasta suvel ostetud Heidelberg GTO maksis 5,6 miljonit Soome marka. Tehinguid on rahastanud Hansapank.

Trükiäri läheb edukalt, ent peamine probleem on Reinsoo sõnutsi heade trükkalite nappus. See sundis konkurente jõude koondama: moodustati Eesti trükitöösturite liit, mille juhatuse esimees on PrinTalli direktor Sergei T?ernov. Ühiseks eesmärgiks on nii üldharidusliku kui täiendkoolituse käivitamine trükkalitele.

«Konkurendid on toredad inimesed ja nendega tahaks ka vabal ajal koos olla,» lisab Reinsoo, «farmatseudiga juttu puhudes lõppeksid teemad kindlasti kiiremini otsa.»

Reinsoo usub, et kõige enam on talle edu toonud ja tema käekäiku mõjutanud tutvumine oma abikaasaga, kes samuti Uniprindis töötab. Juba viis aastat on nad ööpäev ringi koos olnud. «Võiks ju tüdineda, aga vat ei tüdine,» tõdeb lihttrükkalist trükikoja omanikuks saanu.

Ta tunnistab siiski, et on õppinud kodus tööasjadest vähem rääkima. Kui ajavahemikul 1991--1994 tulid mõlemad väsinult töölt koju, siis nüüd saab juba kella kaheksa paiku teleri ette istuda.

Reklaam- ja kvaliteettrükiste alal peab Uniprindi tegevdirektor oma põhiliseks konkurendiks Soome trükikodasid ja kohalikku musta turgu, mis moodustab umbes 50% siinse trükituru mahust.

«Saan müstilist informatsiooni, et Soomest tellides ei pea mingeid makse maksma,» väljendab Reinsoo imestust, «ja ka Eestis on mitmeid trükkaleid, kes maksavad töölistele ametlikult palka vaid 1500 krooni, ülejäänu tuleb ümbrikus -- nii saavad nad teenuse hinna alla lüüa.»

Üldjuhul algab trükkali palk Reinsoo hinnangul 5000 kroonist. Trükkalite üleostmine, mis veel mõni aeg tagasi oli konkurentide vaheline pingeallikas, on mahenenud. «Olen kaks trükkalit üle palganud ja rohkem nagu polegi hetkel vaja,» naerab Reinsoo.

Jaga lugu:
Hetkel kuum