- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,18%894,54
- OMX Tallinn−0,11%2 067,26
- OMX Vilnius0,25%1 200,5
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,21%8 742,47
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,18%894,54
- OMX Tallinn−0,11%2 067,26
- OMX Vilnius0,25%1 200,5
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,21%8 742,47
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seente ja herneste sõda
Agressori tankid veerevad stoilise rahuga Tallinna poole. Siit-sealt põõsastest kostub üksikuid vintpüssilaske. Eemalseisva talutare nurga taga täriseb automaat. Kilomeeter eespool kihutab parlamendisaadiku täistuuridega ametiauto, et viimasel hetkel jõuda Muuga sadamast lahkuvale laevale. Taevas pikeeriva vaenlase hävituslennuki piloot vaatab muigega eestlaste totaalkaitset natuke pealt ja pöörab otsa Lõuna-Eesti poole, kus Tartu lennuväljal on juba omad ootamas.
Eesti riigikaitse seisukohalt oleks kõige arukam likvideerida kaitseministeerium ja koos sellega üldine sõjaväekohustus. Kaitsekulutusteks ettenähtud rahaga, mida siiani pole just kõige mõistuspärasemalt kasutatud, tuleb formeerida siseministeeriumi alluvusse löögijõud, mis on saanud parima võimaliku koolituse maailma vastava ala spetsialistidelt ja varustatud korraliku, mobiilse relvastusega.
Lisaks on tarvilik luua tugev politsei, toll ja piirivalve, kes tagaks igapäevase korra riigis. Kaitseliitu peaks rahastama sedavõrd, et see suudaks hoida kontrolli kohtadel ja arendada vabatahtlikkuse alusel isamaalist kaitsetegevust ning vastavasisulist noorte väljaõpet.
Ilmselt on NATOga liitumise tulemuslikkuses kahtleva Tiit Vähi valitsuse üksmeelne plaan kahekordistada kaitsekulutusi püüd meie lonkava ja logiseva totaalkaitse tegelikke probleeme kuidagimoodi rahaga kinni mätsida. Selle asemel, et toetada ühte halba -- põllumajandust, asutakse toetama veel halvemat stiilis «küll meie teame, mida rahvas tahab». Rahvas aga ei koosne ainult noortest peredest ja pensionäridest, vaid ka maksumaksja- test ja valimisõigusega kodanikest.
Totaalkaitse võimalikkus on Eesti Vabariigi enda poolt juba ammu maha mängitud. Korruptsioon, seadusandluse puudulikkus ja pidev vassimine võimukandjate poolt on tekitanud olukorra, kus kodanikel puudub oma riigi vastu usaldus. Tuhanded noored on redus kaitseväkke kutsumise eest mitte sellepärast, et nad on laisad või halvasti kasvatatud, pigem ikka seetõttu, et kaitsejõududes valitsevad korralagedus, dedov?ina ja raiskamine. Uskuda, et rahaga siin midagi muudab, on naiivne.
Samas on avalik saladus, et ka paljud jõukamad riigikodanikud ei usalda oma riiki, kantides raha halvemateks päevadeks välispankadesse. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju on öelnud Äripäevale: «Võib-olla just hirm Venemaa ees sunnib eestlasi välismaa pankades arveid avama, seda ma ei tea ja see pole minu asi. Kuid arveid on palju ja laialt. Jutt on miljarditest kroonidest.»
Parim julgeolekugarantii Eesti jaoks on suured investeeringud nii läänest kui idast. Coca-cola, Shelli, Lukoili ja Gazpromi kohalolek Eestis kaitseb meid tublisti paremini kui Iisraeli automaate padja all hoidvad ja pidevalt oma noori alluvaid terroriseerivad seersandid.
Iga normaalne inimene saab aru, et riiki on vaja kaitsta. Eesti hetkeseisu ja võimalusi arvestades ei piisa isamaalistest ilukõnedest ja kaitsekulutuste laussuurendamisest. Maksumaksja raha peab leidma sihipärase kasutamise ja valitsusel tuleb sisevaenlaste otsimise asemel tõsisemalt tegeleda lähinaabritega. Muidu võib kriisiolukorras tõesti juhtuda, et mehed ei tea, kas nad valavad verd Eesti Vabariigi või Tiit Vähi ja Andrus Ööveli eest.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele