26. mai 1996
Jaga lugu:

Maersk asub Eesti lennufirmat tüürima

Äripäevale teadaolevalt pakkus Maersk Air koos oma partneritega ligi 50 miljonit krooni Estonian Airi 66 protsendi aktsiate ostusummana. Erastamisagentuuri nõukogu liige Tiit Tammsaar kinnitas, et ostuhind oli väiksem kui Eesti riigi poolt lennufirmasse laenudena investeeritud 46 miljonit krooni. Tema sõnul lubas Maersk lisaks ostuhinnale investeerida ettevõttesse üle saja miljoni krooni.

Usaldusväärsetest allikatest kinnitati Äripäevale, et Maersk soovis kustutada Estonian Airi võlgu riigi ees ligi 29 miljoni krooni suuruses summas.

Taani ajakirjanduses väideti eelmisel nädalal, et teine erastamiskonkursil osalenud suurfirma, Skandinaavia lennukompanii SAS oli oma pakkumuses nõus Estonian Airi koos investeeringute ja ostusummaga paigutama ligi 250 miljonit krooni.

Tiit Tammsaare sõnul oli SASi pakkumine rahalises mõttes küll parem, kuid nad esitasid lisatingimusi, mida oleks raske isegi riigikogul tagada. Ta ütles, et SASi esindajad tahtsid Eesti valitsuselt saada garantiid, mis oleks viinud kontsessioonilepingu sõlmimiseni lennunduses.

Tammsaar tunnistas, et SAS palus Eesti valitsusel ka rohkem Estonian Airi võlgu kustutada kui Maersk Air. Kinnitamata andmetel taotles SAS ligi 50 miljoni krooni kustutamist.

Endine Estonian Airi turundusdirektor Toomas Leis, kes on tihedalt seotud Balti Cresco juhtimisega ja keda on ajakirjanduses nimetatud Estonian Airi järgmiseks peadirektoriks, ütles, et võitnud pakkumuse taga seisnud firmade edasise tegevuse võib jagada mitmesse etappi. Kohe pärast Estonian Airi ostu-müügilepingu sõlmimist tuleb hakata tegelema lennukompanii juhtimise ülevõtmisega, väitis Leis.

Tema sõnul tuleb esmalt kokku panna korralik meeskond ja läbi viia lennufirma hetkeolukorra põhjalik analüüs, alates lepingulistest suhetest hankijatega ja lõpetades lennujaamadega.

Leisi sõnul pannakse uus tegevjuhtkond kokku kohalikest spetsialistidest, kuid suure tõenäosusega tuleb üleminekuperioodil osaliselt kasutada ka Taani spetsialistide abi.

Maersk Airi plaanid praeguse Estonian Airi peadirektori Toomas Petersoni ametissejäämist ei sisalda. Ka Peterson ise peab oma lahkumist tõenäoliseks.

Majanduspolitsei vaneminspektor Marika Pähklemäe väitis juba pool kuud tagasi, et majanduspolitsei on valmis esitama konkreetseid süüdistusi Estonian Airi senise tegevjuhtkonna vastu, keda kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamises. Mis saab uurimistööst edasi, otsustatakse lähipäevadel.

Balti Cresco Investeerimisgrupi ASi tegevdirektori Andres Rätseppa sõnul on nende huvides, et lennufirmas jätkaks juhtkond, kes on kompetentne ja tahab tööd teha.

Kuna riiklikul lennukompaniil on siiani olnud palju probleeme, võib Rätseppa hinnangul teha järelduse, et Estonian Airi pole erinevatel põhjustel kõige paremini juhitud.

Rätseppa sõnul on veidi kummali-sed ka väited, et kuna riik oli firma omanik, ei saanudki kõik hästi välja tulla.

Toomas Leisi sõnul tuleb Estonian Airil loobuda tegevusharudest, mis ei ole firmale vajalikud, ja välja arendada korralikult töötav arvutisüsteem.

Balti Cresco Investeerimisgrupi AS loodab koos Maersk Airiga firma üle võtta poole aastaga ja siis peavad ka kõik eespool loetletud ülesanded täidetud olema.

Pärast üleminekuperioodi tuleb hakata ellu viima äriplaani, mille lõppeesmärk on hiljemalt kolme aasta pärast kasumisse jõuda, ütleb Andres Rätsepp. Ta täpsustab, et firma tuumikomanikud loodavad kasumisse jõuda 1999. aasta alguseks.

Toomas Leisi sõnul oleks oluline, et Eesti lennuamet suudaks rahvusvaheliste lepingutega hoida tasakaalus võimaluse välisfirmadel Eesti turule tulla ja luua Eesti lennufirmal välisturul opereerimiseks võimalusi. Andres Rätseppa andmetel liigub Eesti lennunduses igal aastal ligi 450 miljonit krooni.

Rätseppa sõnul tahavad Estonian Airi uued omanikud panna põhirõhu t?arter- ja puhkusereisidele, mis lähtuvad otse Tallinnast, ning transiitlendudele. Ta lisab, et Estonian Airi praeguse turustuspoliitika viga on selles, et kuigi osatakse näha transiitreisijat, ei osata teda lennuki peale saada. Siin saab tema hinnangul kasutada Maersk Airi kogemusi ja kanaleid transiitreisijate toomiseks Eestisse.

Rätseppa sõnul ei eeldanud Maersk Air oma pakkumuses, et Eesti riik hakkab rohkem raha lennufirmasse investeerima. Samas esitas Maersk Air omapoolse pakkumuse lähtuvalt sellest, et ettevõtte omakapital on firma ülevõtmisel teatud kindel summa, ütleb Rätsepp.

Rätseppa kinnitusel on erastamisagentuur väitnud, et Estonian Airi omakapital oli 1995. aasta lõpus 29 miljonit krooni. Kui ta ei ole meie poolt eeldatav summa, siis võib kõne alla tulla, et taotleme veel osa võlgade kustutamist, lausub Rätsepp.

Kui riigipoolne kapital ei ole adekvaatne, tuleb kõne alla mitte riigi poolt täiendavate sissemaksete tegemine, vaid riigi ees olevate kohustuste vähendamine, ütleb ta. Rätseppa sõnul võivad erastamiskonkursi võitnud firmad taotleda ka riigi antud ühe kümne ja ühe 16 miljoni kroonise laenu konverteerimist firma omakapitali.

Kommenteerides valitsuse poolt heaks kiidetud võlgade kustutamise mahtu, lausub Rätsepp, et ilmselt andis valitsus erastamisagentuurile läbirääkimisteks mingi ruumi, mille alusel hakatakse arutama riigi osaluse mahtu firmas.

Rätseppa sõnul tuleb uue aktsiakapitali kokkupanemisel olla täpne ja bilansi kohustuste pool väga rangelt läbi vaadata.

Rätsepp lisab, et halvad laenud kavatsetakse välja osta või ümberfinantseerida.

Rätsepp lausub, et Estonian Airi kolm JAK-tüüpi lennukit kavatsetakse võimalikult kiiresti ära müüa, sest nendega opereerimine on väga kallis ja nad ei ole reisijate jaoks atraktiivsed oma vene päritolu tõttu.

Rätseppa sõnul tuuakse JAKide asemel liinile üks 50kohaline turbopropellerlennuk. Toomas Leis lisab, et lennuki kohaletoomine sõltub sellest, kui ruttu suudetakse ette valmistada tehniline baas ja välja koolitada piloodid.

Andres Rätseppa sõnul eeldab Maersk Airi äriplaan, et turg ei kasva väga kiiresti ja konkurents lennunduses on endiselt tugev. Seega on tema sõnul raske öelda, milline on Estonian Airi lennukipark kaugemas tulevikus.

Lähiaastatel tahavad omanikud jääda kahe liisitud Boeingu ja ühe turbopropelleri juurde.

«Kui me hakkame tulevikus uusi reaktiivlennukeid juurde hankima, on loogiline, et jätkatakse Boeing-tüüpi lennukitega,» ütleb Toomas Leis. Tema sõnul ei saa väikesel firmal olla palju erinevaid lennukitüüpe, sest see on liiga kallis.

Hetkel on Andres Rätseppa sõnul Estonian Airil veel müümata kaks Tu-tüüpi lennukit, mille tehniline ressurss saab läbi. «Seega on nende lennukitega opereerimine keelatud,» selgitab Rätsepp.

Rääkides firma hinnapoliitikast, ütleb Toomas Leis, et tahetakse võtta suund paindlikule hinnapoliitikale, mis arvestaks kliendi vajadusi ja maksevõimet. Tema sõnul tulevad turule kindlasti uued tooted. Millised, on hetkel veel vara rääkida.

Leis ütleb, et väikesel lennufirmal on võimalus oma klientidega lähemalt ja paindlikumalt suhelda.

Selleks, et tõsta olemasolevate lennuliinide taset, tahetakse Leisi sõnul süvendada koostööd teiste lennufirmadega. «Oluline on süvendada selliseid lepinguid, mis on Estonian Airil sõlmitud näiteks KLMiga,» lisab ta.

Andres Rätseppa sõnul on oluline hakata tegema tihedamat koostööd ka Venemaa, Valgevene ja Ukraina suunas. «Siin annab palju ära teha Eesti transiidi seisukohast lähtuvalt,» ütleb Rätsepp.

SAS pole veel kaotanud lootust, et hoopis nemad saavad Estonian Airi enamusaktsiate omanikeks. «Meie pakkumine on nii hea, et mul on raske uskuda, et me ei pääse pildile tagasi, kui valitsus hakkab sellega lähemalt tegelema,» ütles SASi asepresident Lars Lindgren eelmisel nädalal ühele Taani ajalehele. «Õnnitlen Maersk Airi, et nad on nii kaugele jõudnud, kuid viimane sõna pole veel öeldud.»

Seni pole Estonian Airi erastamisotsust muudetud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum