Rockefelleri raha eest ehitatakse Eestisse tanklaid

Nagu igal areneda soovival ettevõttel on ka AA-Tradingul vaja ehitada ja selleks on tarvis raha. Eesti kütuseturul sel aastal erilist kasumiteenimisvõimalust pole olnud. Kasumimarginaal on vähenenud terves Eesti ettevõtluses, enam pole võimalik meeletult riskides meeletult teenida nagu rublaaja lõpus.

Minu arvates on Eesti majanduses tegemist üleinvesteerimisega tootmisvahenditesse, kontoritesse.

Ka AA-Trading otsis finantsinstitutsiooni, kes oleks nõus meie ettevõttesse raha paigutama, kuid ei hakkaks sekkuma firma juhtimisse. Baltic Fund investeeris meie aktsiatesse, lootes nii oma kapitali kiiremini kasvatada kui raha pangas hoides.

Müüsime 40% AA-Tradingu aktsiatest ligi 2 miljoni dollari eest. Nüüd on AA-Tradingu aktsiakapital 26 miljonit ja omakapital 47 miljonit krooni.Müüsime aktsiaid rohkem kui kahekordse nominaalhinnaga.

Tähelepanuväärne on seegi, et Baltic Fundi osanike hulgas on Rockefellerite perekond ja Saudi-Araabia kuningliku perekonna liikmeid.

Tegevjuhtkonnale ei seata mingeid piiranguid igapäevases majandustegevuses ja firma juhtimises.

Kui palju maksta dividende või kui palju suurendada aktsiakapitali, peab niikuinii olema kõigi aktsionäride ühine otsus. Kui fond otsustab oma aktsiad nende väärtuse kasvades ära müüa,siis on see tema õigus ja ilmselt ka eesmärk.

Pole võimatu, et korraldame järgmisel aastal AA-Tradingu aktsiate avaliku emissiooni Eestis. Kuni kolmandik aktsiatest võiks kuuluda Eesti kodanikele, kes oleks omanikena ühtlasi ka meie tanklate püsikliendid.

Praegu 34. Tänavu plaanime uued tanklad ehitada Jõhvi, Võrru, Lääne-Virumaale ja kaks Tallinna. Kõne alla võib tulla ka mõne praeguse tankla edasimüümine.

Autode arv kasvab Eestis aastas ligi 15% ja kütusetarbimine suureneb 8--10%, aga bensiinijaamade arv 25%. Iga uus tankla, mis Tallinna ehitatakse, vähendab seniste käivet. Kätte on jõudmas kriitiline piir, kus tehtud investeeringute tagasiteenimine muutub küsitavaks.

Selle aasta esimesed neli kuud töötasime peaaegu kasumita. Näiteks aprillis moodustas AA-Tradingu kahjum 2% käibest. Nendel kütusefirmadel, kes ausalt riigimakse maksavad, tuli igale müüdud kütuseliitrile peale maksta. Seepärast tõstsidki kütuse jaemüüjad aprillis hindu, et ellu jääda.

Erakordselt pika ja külma talve tõttu tarbiti nii Euroopas kui USAs kütust planeeritust tunduvalt rohkem. Ameeriklased hakkasid Euroopast kütust välja vedama ja vabaturunoteering hüppas kohe üles. Nii seletavd kütuste hulgimüügihindade tõusu Rotterdami maaklerid.

Tänaseks on hind pisut kukkunud, aga ikka veel 25 USDd tonni kohta enam viimase kahe aasta keskmisest. Meie jaoks tähendab see 25 senti igale tanklaliitrile.

Telerate'i andmeid analüüsides võib ennustada juunikuus kütuse tonnihinna langust maailmaturul umbes 15 USD võrra.Küllap sellele reageerivad ka Eesti müüjad.

Tartus kujundavad kütuse turuhinna suurkapitalistid. Lühikese aja jooksul on Tartusse märkimisväärseid investeeringuid teinud Neste, Statoil, Shell, EK. Kõik tahavad oma investeeringud võimalikult ruttu tagasi teenida. Suurfirmade osakaal üldisest turumahust on Tartus proportsionaalselt suurem kui kusagil mujal Eestis.

Tuleb arvestada, et kütusetankur ei kesta mingil juhul üle viie aasta, järelikult on amortisatsioon vähemalt 20 protsenti aastas. Ehitusmaksumusest tuleb ka vähemalt 10% aastas tagasi teenida. Siit lisandubki juba 35--40 senti liitri kohta. Aga firma soovib ju ka kasumit teenida.

Meil on soov minna Läti kütuseturule. Ilmselt tuleb liituda mõne Läti kütusefirmaga või tanklate ost.

Üldiselt on nii Läti kui Leedu kütuseturul umbes selline seis, nagu Eestis kaks aastat tagasi.Väga palju on väikesi firmasid, magnetkaart on alles uus asi.

Lätis tõuseb 1. juunist kütuseaktsiis 2,2 kroonini liitri kohta. Siis muutub sealne kütusehind meist selgelt kõrgemaks.

Arvan,et lähema aasta jooksul peavad nii Läti kui Leedu väikesed kütusemüüjad ühinema, kui nad tahavad ka edaspidi turul konkurentsi pakkuda.

Eestis võiks olla vähemalt 50 tanklaga omamaisele kapitalile kuuluv kütusemüügifirma. Sellel võiks olla kaks tanklaketti: ilusad ja kallid neile, kes tangivad täna Statoili ja Neste jaamades ning odavamate tanklate kett. Need peaksid kandma erinevaid kaubamärke.

Nii möödunud aastal kui ka nüüd tunneme Esoili vastu huvi. Erastamispakkumuse on teinud AA-Õligrupp, kus me oleme koopereerunud N-Terminaaliga. Kõlakate järgi toodi erastamisagentuuri 9. maiks päris palju pakkumusi. Reeglite järgi peaks 9. juuliks mingi otsus tehtama.

Eesti poliitikute suust on olnud kuulda, et Eesti kaitsevõimele oleks väga kasulik erastada palju suuri firmasid USA kapitalile.

Arvan, et poleks päris õige strateegiliselt tähtsat kütusefirmat välismaalastele müüa. Kui osutub vajalikuks mujalt lisainvesteeringuid sisse tuua, siis seda saab ju alati teha. Pealegi on väheusutav, et mõni USA kütusefirma huvituks Eesti kütuseturust

Eestis on mõelda ja arvutada oskavaid inimesi küll, neid pole vaja importida. Küll pidi aga kodumaine eraomanik alustama tühjade taskutega ja on saanud areneda ainult kaheksa aastat. Nii lühikese aja jooksul pole lihtsalt võimalik teenida sellist kapitali, et pikkade tegutsemistraditsioonidega hiigelkontsernidega võrdsetes tingimustes võistelda.