Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Raudtee otsib raha Eesti Raudtee taotleb esimest suurlaenu

    Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori Kaido Simmermanni sõnul kirjutati laenu eellepingule Euroopa investeerimispangaga ( EIB ) alla eelmise aasta lõpus.
    Tema ütluse kohaselt on 240 miljoni kroonine laen sihtsuunitlusega ning ette nähtud Tallinna--Narva raudtee ligi 60 kilomeetri kapitaalremondiks kolmes lõigus. Sellest 20 kilomeetrit uuendatakse rööpaid.
    Simmermanni sõnul annab projekti elluviimiseks EIB 50 protsenti rahast, ülejäänu tuleb Eesti riigil endal finantseerida. Ta ütles, et 240 miljoni kroonine laen võetakse 18 aastaks. Laen makstakse välja kuni kümne osamaksena summas 15--45 miljonit krooni.
    Kaido Simmermann ütles, et tegemist oleks seni kõige suurema Eesti Raudtee võetava välislaenuga.
    Seni on raudtee ainsa välislaenu, ligi 85 miljonit krooni, võtnud kaks aastat tagasi vedurite diiselmootorite remondiks.
    Simmermann ütles, et EIB ja teised investorid seavad edasiste laenude puhul tingimuseks, et lõpetatakse reisijateveo ristsubsideerimine raudtee teiste tegevusharude arvel, mida tehakse igal aastal ligi 100 miljoni krooni ulatuses.
    Tema ütluse kohaselt tuleks riigi ja raudtee vahel sõlmida leping, kus riik ostab reisijate vedamise teenuseid.
    Kui arengukava elluviimine õnnestub, suudab Eesti Raudtee Simmermanni sõnul laenu tähtajaks EIB-le tagasi maksta. EIB laenust sõltub, kas Eesti Raudtee on tulevikus võimeline edukalt osalema turul, kus veetakse aasta jooksul ligi 50 miljonit tonni transiitkaupu.
    EIB on planeerinud, et antud laenu eest on võimalik teha remonditöid 60 kilomeetri osas. «Kui meile laekuvad konkursside käigus soodsad pakkumused ning kui veidi kokku hoida, võiks töid teha ka rohkem kui 60 kilomeetri ulatuses,» lisas ta.
    Simmermanni sõnul on EIBga saadud kokkulepe, et projekteerimisega seotud küsimusi hakatakse lahendama juba enne laenulepingule allakirjutamist ning selle kulud tasutakse laenust.
    Tänaseks on raudtee korraldanud projekteerimise osas rahvusvahelise konkursi, kuhu laekus seitse pakkumust ning mille tulemused peaksid selguma lähiajal.
    Simmermann peab oluliseks, et laenu saadakse kasutama hakata alates sellest suvest, sest siis saab kogu laenuga seotud äriplaani korrapäraselt ellu viia. Seni, kuni laenuprojekti realiseerida ei saa, tuleb raudteel tänavu sellesse lõiku ohutu liikluse tagamiseks investeerida ligi üheksa miljonit krooni.
    Simmermanni sõnul loodetakse järgmise aasta alguses korraldada rahvusvaheline konkurss ehitusfirma leidmiseks.
    Rahandusministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Agathe Dalton ütles, et Eesti Raudtee on tänaseks taotlenud ühe välislaenu võtmist just EIB-lt. Tema sõnul on laen praegu läbivaatamisel riigikogu majanduskomisjonis.
    Dalton ütles, et kui majanduskomisjonis mingeid ootamatuid probleeme ei teki, loodetakse laenulepingule juunikuu lõpus alla kirjutada. Tema ütluse kohaselt on allakirjutamiseks juuni lõpus ministeeriumil kokkulepe ka EIBga.
    Seaduse järgi peab selliste laenude puhul riigikogu andma valitsusele volituse laenulepingule allakirjutamiseks.
    Käesoleva aasta esimese aprilli seisuga on Eesti võtnud ja garanteerinud välislaene viie miljardi krooni suuruses summas.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Veepargi ehitus Eesti turismimekas tõi kaasa miljonivaidluse
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.