• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Raudtee otsib raha Eesti Raudtee taotleb esimest suurlaenu

    Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori Kaido Simmermanni sõnul kirjutati laenu eellepingule Euroopa investeerimispangaga ( EIB ) alla eelmise aasta lõpus.
    Tema ütluse kohaselt on 240 miljoni kroonine laen sihtsuunitlusega ning ette nähtud Tallinna--Narva raudtee ligi 60 kilomeetri kapitaalremondiks kolmes lõigus. Sellest 20 kilomeetrit uuendatakse rööpaid.
    Simmermanni sõnul annab projekti elluviimiseks EIB 50 protsenti rahast, ülejäänu tuleb Eesti riigil endal finantseerida. Ta ütles, et 240 miljoni kroonine laen võetakse 18 aastaks. Laen makstakse välja kuni kümne osamaksena summas 15--45 miljonit krooni.
    Kaido Simmermann ütles, et tegemist oleks seni kõige suurema Eesti Raudtee võetava välislaenuga.
    Seni on raudtee ainsa välislaenu, ligi 85 miljonit krooni, võtnud kaks aastat tagasi vedurite diiselmootorite remondiks.
    Simmermann ütles, et EIB ja teised investorid seavad edasiste laenude puhul tingimuseks, et lõpetatakse reisijateveo ristsubsideerimine raudtee teiste tegevusharude arvel, mida tehakse igal aastal ligi 100 miljoni krooni ulatuses.
    Tema ütluse kohaselt tuleks riigi ja raudtee vahel sõlmida leping, kus riik ostab reisijate vedamise teenuseid.
    Kui arengukava elluviimine õnnestub, suudab Eesti Raudtee Simmermanni sõnul laenu tähtajaks EIB-le tagasi maksta. EIB laenust sõltub, kas Eesti Raudtee on tulevikus võimeline edukalt osalema turul, kus veetakse aasta jooksul ligi 50 miljonit tonni transiitkaupu.
    EIB on planeerinud, et antud laenu eest on võimalik teha remonditöid 60 kilomeetri osas. «Kui meile laekuvad konkursside käigus soodsad pakkumused ning kui veidi kokku hoida, võiks töid teha ka rohkem kui 60 kilomeetri ulatuses,» lisas ta.
    Simmermanni sõnul on EIBga saadud kokkulepe, et projekteerimisega seotud küsimusi hakatakse lahendama juba enne laenulepingule allakirjutamist ning selle kulud tasutakse laenust.
    Tänaseks on raudtee korraldanud projekteerimise osas rahvusvahelise konkursi, kuhu laekus seitse pakkumust ning mille tulemused peaksid selguma lähiajal.
    Simmermann peab oluliseks, et laenu saadakse kasutama hakata alates sellest suvest, sest siis saab kogu laenuga seotud äriplaani korrapäraselt ellu viia. Seni, kuni laenuprojekti realiseerida ei saa, tuleb raudteel tänavu sellesse lõiku ohutu liikluse tagamiseks investeerida ligi üheksa miljonit krooni.
    Simmermanni sõnul loodetakse järgmise aasta alguses korraldada rahvusvaheline konkurss ehitusfirma leidmiseks.
    Rahandusministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Agathe Dalton ütles, et Eesti Raudtee on tänaseks taotlenud ühe välislaenu võtmist just EIB-lt. Tema sõnul on laen praegu läbivaatamisel riigikogu majanduskomisjonis.
    Dalton ütles, et kui majanduskomisjonis mingeid ootamatuid probleeme ei teki, loodetakse laenulepingule juunikuu lõpus alla kirjutada. Tema ütluse kohaselt on allakirjutamiseks juuni lõpus ministeeriumil kokkulepe ka EIBga.
    Seaduse järgi peab selliste laenude puhul riigikogu andma valitsusele volituse laenulepingule allakirjutamiseks.
    Käesoleva aasta esimese aprilli seisuga on Eesti võtnud ja garanteerinud välislaene viie miljardi krooni suuruses summas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.