See samm on vajalik soojuse hinnatõusu pidurdamiseks ning keskkonnasaaste vähendamiseks, kinnitas ASi Tallinna Soojus direktor Leonid Lipavski.

ASi Tallinna Soojusvõrk ja ME Tallinna Linnasoojus liitmise tagajärjel tekkinud suurim Eesti soojusenergia tootmise, müügi ja transpordi firma Tallinna Soojus on alustanud paralleelsete struktuuride likvideerimist ning tegevusplaani koostamist.

«Lähima perioodi plaan on väikekatlamajade likvideerimine, et tõsta töö efektiivsust,» kinnitas Lipavski. «Me suudame nii vähendada kulusid ühe ühiku soojusenergia tootmiseks ja selle abil pidurdada soojuse hinnatõusu. Selle tulemusena tekib Tallinnas võimas reguleeritav soojavarustussüsteem.»

Tallinna linna soojaettevõttele kuulub 52 katlamaja koguvõimsusega 1600 MW, 470 kilomeetrit soojusvõrke, üle 1000 töötaja ning ligi 6000 ühendatud soojatarbijat. Tarbijate hulgas on 80 protsenti Tallinna linna elamufondist.

Leonid Lipavski kinnitab, et monopoolse seisundi tugevdamist Tallinna soojuseturul ei kuritarvitata ning selline seisund on suurlinnas normaalne nähtus.

«Meil ei ole õigust määrata soojuse hinda, vaid selle kinnitab Tallinna linnavalitsus, eelnevalt kontrollib hinda Tallinna hinna- ja konkurentsiamet,» selgitas Lipavski. «Me oleme tarbijate kontrolli all. Soojusenergiaettevõtete monopol on siiski loomulik nähtus ja näiteks Skandinaaviamaades on linnal üks suur soojaettevõte, mille tegevust kontrollib kohalik omavalitsus.»

Tallinna linnavalitsus keelas hiljuti Tallinna Soojusel tõsta elanikkonnale müüdava soojuse hinda enne järgmise aasta 1. jaanuari. Samas kinnitab Lipavski, et tööstusettevõtted ei pea lähiaastatel hinnatõusu kartma. «Neil on niigi kõrge tariif, mis on poliitiliste otsuste tulemus,» selgitas Lipavski. «Võin garanteerida, et nende jaoks ei tule hinnatõusu lähiaastatel. Nendele müüdava soojuse hind on külmutatud seni, kuni elanikkonna tariif on jõudnud samale tasemele.»