Uudised
19. juuni 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valgustusvõimsusest sõltub slaidi kvaliteet

Enimtarvitatavad grafoprojektorid on praegu arvatavasti vanad rasked kolakad. Aga järjest rohkem tuleb kasutusele kergeid ja võimsaid grafoprojektoreid.

Välimuseltki ei ole nad enam nii väljakutsuvad, kui olid seda vanad. Põhiliselt koolides pruugitud grafoprojektorid on vahetunud uute ja nägusamate vastu.

Grafoprojektor ei ole enam tavaline optiline aparaat, kasutatakse ka LCD-paneeliga grafoprojektoreid. Vedelkristallpaneeli kasutamine teeb presentatsiooni varasemast tunduvalt atraktiivsemaks.

Slaididele saab lisada ilma igasuguse probleemita liikuvat pilti. Teostades esitlust arvuti taga, jääb rohkem aega seletuste jaoks, ilma et peaks joonistama igale slaidile kommentaare.

Niisugune esitamisviis on tunduvalt mõjusam kui tavalise grafoprojektori abil, kuna vaatajate tähelepanu suudetakse hoida esitletaval materjalil.

LCD-paneeli kasutamine võib tunduda väga mõnus, aga samas on selleks sobiliku aparaadi hind kõrge. Mõeldav on see ainult asutustel, kus tuleb tihti esitlusi läbi viia ja materjal muutub pidevalt.

Värviliste kilede tegemine on peale selle, et nad on kallid, ka aeganõudev. Kui teil puudub vajadus välja trükkida oma slaide, hoiate kindlasti kokku väärtuslikku aega.

Kuna LCD-paneelide näitamiseks sobilikud grafoprojektorid on tavaliste seadmetega võrreldes klass omaette, on need seekordsest hinnavõrdlustabelist välja jäetud.

Kellel on siiski mõttes nende ostmine, jäägu ootama juuli keskpaika, mil ilmub suure valgusjõuga grafoprojektorite hinnavõrdlus.

Tavaliste grafoprojektoritega pole LCD-paneele võimalik tarvitada, sest nende valgustusvõimsus jääb liiga nõrgaks.

Valgustusvõimsus on grafoprojektori tähtis omadus, kuna sellest sõltub, kui hea kvaliteediga saadakse kuvatav slaid seinale või selleks mõeldud ekraanile. Valgustugevus annab tunda just värviliste slaidide puhul, kuhu on lisatud käsitsi märkmeid.

Ise olen pidevalt kasutanud aga hoopis kaasaskantavat grafoprojektorit. Sellist masinat saab alati kaasa võtta ning pole mingeid probleeme ega sekeldusi sellega, kust kohast vajaduse korral grafoprojektor leida.

Välja näeb ta nagu kaasaskantav kirjutusmasin. Ta pole just eriti võimas, aga ajab asja ära.

Tavaliselt ei saa teda kasutada koos LCD-paneeliga, aga osa võimsamaid grafoprojektoreid suudavad sedagi võimalust pakkuda. Hind on tal ka soolasem kui samast klassist statsionaarsel instrumendil.

Grafoprojektoril asetsev optika on kõige tähtsam osa kogu selle aparaadi juures. Kui see on paigast ära, siis ei aita isegi kõige võimsam lamp seal sees.

Praegu kasutatakse ühel masinal tavaliselt kolme läätse, et pilti paremini teravustada ja suurendada. Enamik praegu müüdavaid grafoprojektoreid on suhteliselt heade läätsedega.

Samas teeb selline optiliste seadmete maht grafoprojektori kalliks. Osal aparaatidel on kasutusel ka lisalääts, mille abil on võimalik suurendada pilti veel 30--50%.

Mida rohkem läätsi on, seda suurema tõenäosusega on pildi kvaliteet väga hea.

Grafoprojektori halogeen- ja metallhaliidlambid ei ütle tavakasutajale arvatavasti mitte midagi. Vahe on neil ainult kasutuseas. Esimene peab vastu 50--75 tundi, teine aga 750--1000 tundi. Metallhaliidlampe kasutatakse ainult kallimatel ja suure valgustugevusega grafoprojektoritel.

Ühes masinas on metallhaliidlampe tavaliselt üks, samal ajal tavalises grafoprojektoris on kaks halogeenlampi. Vahe on selles, et halogeenlambid võivad kiiremini läbi põleda. Sellisel juhul saab mõnel grafoprojektoril vahetada läbipõlenud lambi uue vastu nii, et ei pea masinat ennast välja lülitama.

See on oluline võimalus, sest tavaliselt kipub lamp just ettekande ajal läbi põlema.

Kui oleks mehaanilselt vaja vahetada, siis tuleks oodata nii kaua, kuni lamp jahtub.