Viimasel ajal on päevakorda kerkinud Hoiupanga poolt Tööstuspangale välja kuulutatud lahesõda. Sõjas peaks olema nii võitjaid kui ka kaotajaid, kuid vastavalt levitatavale infole on tegemist pankade sõbraliku ühinemisega ja kedagi ei tohiks puruks lüüa.

Kummaline, kuid ehk on üks nendest pankadest, näiteks Tööstuspank, võtnud enda peale lahe funktsioonide täitmise ja Hoiupank on oma tegeliku rünnaku suunanud hoopis konkurentpankade vastu. Igal juhul on tegemist julge algatusega, mis võib veesõdade vormis panna aluse Eesti pangandusturu kiirele ja ulatuslikule ümberkujunemisele.

Hoidjad ja töösturid pole ainukesed. Aktiivselt seilab ka Hansapank, kes DLB jahil on endale klientide ja investorite silmis hulga plusse teeninud.

Hansapankurite eeliseks on veel see, et nende mõõtmed sarnanevad pigem merelahingule ja ületavad kaugelt lahesõja mastaabid ning on seetõttu vähem kõigutatavad kohalikul turul toimuvast. Probleemiks aga asjaolu, et aeg-ajalt esilekerkivate väidete kohaselt on Hansa idee kui selline oma olemuselt sajanditevanune üritus ning vajaks oluliselt moderniseerimist.

Teatud tõepõhi võib all olla ka väitel, et tulenevalt rahvusvahelise õiguse järjepidevusest peaks eksisteerima huvigrupp, kellel põhimõtteliselt on autoriõigus kõigele, kus kasutatakse nimetust Hansa. Kui see seltskond peaks teadvustama oma õigused ja suutma need välja nõuda, siis kujuneks sellest kahtlemata miljardi dollari äri ka kõige tagasihoidlikumate stsenaariumide järgi.

Veesõdalaste hulgast võib prognooside kohaselt suurüllatajaks saada Maapank, kes oma agressiivsete ümberkorralduste tulemusena võib kõrgemal kvalitatiivsel tasemel turul tegutsema asuda ja mingi suure osa kliente teistelt tegijatelt lihtsalt üle lüüa. Üheks võtmeküsimuseks muutub sealjuures kahtlemata panga edasine suhe börsitehingutesse.

Ülaltoodu realiseerumise puhul muutuvad alusetuks ka kõiksugu spekulatsioonid Tallinna Panga ja Maapanga ühinemisest ning selle tulemusena Tallinna Põllupanga moodustumisest. Vaevalt kaotaks liitumise ärajäämisest ka Tallinna Pank, sest tema nimi on siiski saanud kiirelt areneva kvaliteetpanga sünonüümiks.

Veelahingust võivad teoreetiliselt huvituda ka ERA Pank ja Forekspank. Forekspanga omapäraks on võime leida üles kõige suuremad kullaaugud ja tagada seal leiduva abil endale plahvatuslik kasv. Raske öelda, kuivõrd ERA Pank ikka Forekspanka armastab, sest tal on kauaaegsed afäärid välisarveldustega. Ka praegu on veel hulk kliente, kes, omades kontosid Eesti pangandusturu gigantides, käivad oma välisarveldusi ERA Pangas sooritamas.

Siiski on mõlemal pangal omajagu ühist -- teatav müstika nimede ümber. Näiteks on termin forex rahvusvahelistel finantsturgudel tuntud lühendina väljendist foreign exchange, mis on nii mõnelegi asjatundmatule väliskliendile Forekspangast mulje jätnud kui kitsalt rahvusvahelistele valuutaturgudele spetsialiseeritud pangast.

Nimeprobleeme võib leida ka ERA puhul, mis võhikust eestimaalasele kõlab pigem omandivormina kui panga nimena. Raske öelda, mis võetakse ja mis jäetakse peale rahade ühte kappi panemist.

Vaikiva ohusümbolina pangandusturul seisab konkurentide silmis ka Põhja-Eesti Panga ja Ühispanga ühinemisel tekkiv gigant. Kui ruttu need kaks teineteist leiavad, pole veel selge, kuid Põhja-Eesti Panga süda kuulub juba mõnda aega Ühispangale.

Nagu terve Eestimaa, nii lähevad ka pangad suveks vee äärde. Mil moel ja kellega sealt tagasi pöördutakse ning milliseks kujuneb olukord finantsturgudel, see selgub rannahooaja lõppedes.