11. august 1996
Jaga lugu:

Erastamisväärtpabereile uus rakendus

«Maareform vajab praeguses etapis väga tugevat riigipoolset survet,» sõnas Jürgenson. Ta viitas aastaile 1992--1994, mil tagastatavate kruntide omanikele kompenseeriti tagastamis- ehk kinnistuskulud. «Nüüd kompenseeritakse ainult endistele omanikele ja nende lastele,» lausus Jürgenson.

Jürgensoni sõnul teevad nad praegu arvutusi, milliseid kulutusi erastamise protseduuride eest kollastes kaartides tasumine riigieelarvesse kaasa tooks. Esialgsete arvutuste kohaselt oleks vajaminev summa suurusjärgus sada miljonit krooni, lisas ta. «Kui inimesed saavad tasuda EVPdes, mille tegelik kurss on kuus korda madalam nominaalväärtusest, on see ainus tee, kuidas kiirendada elamukruntide erastamist,» teatas Jürgenson.

Reformierakondlane Ignar Fjuk teatas, et oleks isamaalaste ettepanekule kategooriliselt vastu: «See on täiesti pretsedenditu, maaomanikud ei ole see grupp, keda peaks sotsiaalprogrammidega toetama.»

Fjuki sõnul ei ole tasumine põhjus, miks maareform venib. Ühe takistusena nimetas ta kohalikke maareformi läbi viima seatud võimuesindajaid. «Inimestele, kes tahavad oma maatükki kinnistada, seatakse sageli mittevajalikke nõudmisi, nt asjatuid ümbermõõdistamisi,» tõi Fjuk näiteks.

Riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kangur märkis, et sügisel hakkab maareform edenema. Kuna muudetud maareformi seadus, mis määratles selgelt hinnad ja maksetähtajad, võeti vastu alles 7. juunil, siis vajasid Kanguri sõnul seaduse rakendajad lihtsalt kohanemisaega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum