• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    AS Estel

    ASi Estel ajalugu sai alguse 27. novembril 1870. aastal, kui Tallinnas loodi Raudtee Peatehas. 1945. aastal nimetati see ümber Tallinna Veduri-vagunitehaseks, mille baasil moodustati 1958. aastal M. Kalinini nim Tallinna elavhõbealaldite tehas. 1967. aastal sai ettevõttest Tallinna elektroonikatehas ja 1998. aastal teadus-tootmiskoondis «Elektroonika». 1994. aastal moodustati majandusministeeriumi käskkirjaga ettevõtte riigile kuuluvate varade baasil RAS Estel.
    Vastavalt Eesti erastamisagentuuri nõukogu otsusele 7. veebruarist 1996 müüdi 28 356 aktsiat, nimiväärtusega 1000 kr, mis moodustas 76% RASi Estel aktsiakapitalist, ASile Estel Pluss hinnaga 5 000 000 krooni. Eesti erastamisagentuur müüb kuni 23. augustini kestvas aktsiate avaliku enampakkumise järjekordses voorus ka ASi Estel seni riigile kuulunud aktsiad. Aktsiate avaliku müügi objektiks on 228 000 riigile kuuluvat aktsiat, mis moodustavad 24% ASi Estel aktsiakapitalist.
    - Praeguse seisuga on ASi Estel aktsiakapital 9 500 000 krooni, mis jaguneb 950 000 aktsiaks nimiväärtusega 10 kr.
    - Tuumikinvestor maksis 76% aktsiate eest 5 000 000 krooni, kusjuures müügihinnast on pool lubatud tasuda EVP-kroonides. Arvestades, et üks EVP-kroon võrdub ligikaudu 0,16 tegeliku krooniga, maksis tuumikinvestor omandatud aktsiate eest 2,9 mln krooni. Ühe aktsia hinnaks teeb see 4,02 krooni.
    - AS Estel koosneb neljast allüksusest: muundurite tehasest, pooljuhtide tehasest, metallitehasest ja jõuelektroonika insenerikeskusest. Ettevõtte põhitegevusalaks on jõuelektroonika toodete valmistamine.
    - Esteli toodang on leidnud tellijaid üle kogu maailma. Pooljuhtseadiseid ja -muundureid kasutatakse metallurgia- ja masinatööstuses, tuuma- ja hüdroelektrijaamades, lennuväljadel ja raudteetranspordis.
    - Praegu töötab ettevõttes 420 töötajat. Tulevikus on plaanis säilitada 250 töökohta.
    - 89% ettevõtte toodangust eksporditakse. Suuremad ekspordi sihtmaad on olnud Hiina ja Venemaa ning teised SRÜ riigid. Sel aastal on ettevõtet tabanud kahes suuremas piirkonnas märgatav tagasilöök.
    - Erastamisagentuuriga sõlmitud lepingu lisa kohaselt kohustub tuumikinvestor kolme aasta jooksul tagama elektrotehnilise ja elektroonikatootmise jätkumise ning investeerima ettevõtesse 5,5 mln krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.