Määrdeainete põhiliigitusest

Määrdeainete tootmisel kasutatakse kas toornaftast valmistatud mineraalõlisid või keemiliste protsesside tulemusel peamiselt eteeni (C2H4) baasil valmistatud sünteetilisi määrdeid. Kasutatakse ka nn poolsünteetilisi määrdeaineid, mis on kokku segatud mineraalsetest ja sünteetilistest määrdeainetest ning mille omadused on nende kahe liigi vahepealsed. Sünteetiliste määrdeainete eeliseks on nende kasutamise suuem temperatuurivahemik.

Määrdeainete erikaal on tavaliselt vahemikus 700--950 kg/m3.

SAE (Society of Automotive Enginers) on USA autoinseneride ühendus, kes on välja töötanud mootoriõlide markeerimissüsteemi. Liigitus on tehtud õli viskoossuse baasil, arvestamata õli muid omadusi.

Suveõlide klassid on SAE 20, 30, 40, 50 ja 60, talveõlide klassid SAE OW, 5W, 10W, 15W, 20W ja 25W. Talveklassi näitab täht W (winter -- talv).

Universaalõlide viskoossus sõltub temperatuurimuutustest vähem. Nende kangus võib olla näiteks SAE 15W -15°C juures ja samal ajal ka SAE 40 +100 °C piirkonnas mõõdetuna. Sellist õli tähistatakse SAE 15W/40. Sellist õli võib kasutada, kui nõutakse SAE 15W, 20W, 20, 30 või 40, samuti nende modifikatsiooni puhul (näiteks SAE 20W/40).

SAE liigituse kõrval kasutatakse veel mitmesuguseid liigitusi, mis näitavad määrdeainete erinevaid omadusi.

Õli tuleb kindlasti vahetada vastavalt valmistajatehase poolt välja töötatud normatiividele.

Talvine sõit, rasked teeolud (nt tolmused või auklikud teed), samuti lühikesed sõidud eeldavad tihedamat õlivahetust. Piisavalt sage õlivahetus on odavaim võimalus pikendada mootori tööiga.