Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennart Meri on endiselt favoriit

    Küsimustele vastab politoloogia magister Rein Toomla

    On tõepoolest olemas täielikult must stsenaarium, kus presidenti ka valimiskogus ei valita. Seadusetäht ütleb, et ka seal on vaja saada hääletamisest osavõtnute valimiskogu liikmete häälteenamus.
    Must stsenaarium hakkab mängima siis, kui uskumatult paljud valimiskogu liikmed lasevad urni tühja sedeli. Näiteks kui valimiskogu teise vooru hääletamisel osaleb 300 inimest, on presidendiks valitul vaja saada 151 poolthäält. Võib juhtuda, et 200 valimiskogu liiget on milleski pettunud, tüdinenud ja lasevad urni tühja sedeli. Sellisel juhul kukub ka valimiskogu esimene ring läbi.
    Teoreetiliselt 19.
    Ma arvan, et valimiskogu liikmete hulgas on palju neid, kes on huvitatud, et kandidaatide ring laieneks. Küsimus on 21 toetushääle taha saamises.
    Ma arvan, et koos kahe praeguse presidendikandidaadiga võib kokku tulla viis-kuus kandidaati.
    Kui põhiseaduse järgi on riigikogu presidendivalimiste esmaseks institutsiooniks määratud ja kui riigikogu ei suutnud valida, tuleb seda lugeda läbikukkumiseks. Paraku oli see teada juba 1995. aasta märtsis, kui praegune riigikogu kokku tuli.
    Üllatav oli, et Lennart Meri nii vähe hääli sai.
    Pean seda tõenäoliseks juhul, kui valimiskogus pääsevad teise ringi kaks suhteliselt tundmatut kandidaati. Kui keegi oleks mäekõrguselt üle olnud, oleks president ka riigikogus valitud. Nüüd võib juhtuda, et võimalikud hääled jagunevad viie-kuue kandidaadi vahel paariprotsendilise kõikumisega. Siis võivad teise vooru pääseda suhteliselt tundmatud kandidaadid.
    Ma ei ole välja lugenud, et presidendi mittevalimise korral mingisuguses staadiumis toimuksid erakorralised valimised. Seadusetäht ütleb, et siis hakkabki presidendivalimine käima ringiratast: riigikogu, valimiskogu, riigikogu, jne.
    Ma arvan, et valimiskogu valib ta ära. Ja ma arvan, et kui Isamaaliit ei sea üles Tunne Kelamit kolmanda kandidaadina, on Meri shansid üsna suured osutuda valituks juba valimiskogu esimeses voorus. Selge on, et ükskõik milline kandidaat, kelle seavad üles parempoolsed jõud ja rahvuslikud erakonnad, võtab hääli ära just Merilt.
    Küllalt kõrgeteks. Tõsi, praegu on valimiskogu liikmeid valitud üsna vähe, aga paljud neist on teatanud, et nad on tugevalt Meri poolt.
    Ilmselt kaotaks küll. Tekib küsimus, kes võiks olla tema potentsiaalne asendaja. Aga praegu tundub, et kaotaks küll.
    Presidendi esimene kohustus, neid on tal põhiseaduses üles loetletud 20, on Eesti riigi esindamine välissuhetes, mis eeldab teatud oskusi ja kogemust. Kui Eesti president üldse millegagi kursis peab olema, siis välispoliitikaga.
    Teen väikese vihje, et tulevasel Eesti presidendil on alati kasulik olla enne välisminister või suursaadik.
    Ei maksa unustada, et Eesti riigitegelastel on alati võimalus tõusta kõrgemale. Kõige parem koht, mis meie poliitikutel võiks kunagi terendada, on ÜRO peasekretäri koht.
    Selge, et ÜRO peasekretäriks ei saa mitte kunagi suurriigi esindaja, see tuleb mõnest väikeriigist, vähemalt siiani on tulnud.
    Ma ei usu, et mingi uskumatu seos neil omavahel oleks, aga eks ta võib mõjutada kohalikke valimisi kindlasti.
    Presidendivalimiskampaania toimub teatud mõttes siiski kuluaarides. Saadud kogemust võib kasutada ka kohalike omavalitsuste valimiskampaanias.
    Teiselt poolt, need erakonnad, kelle kandidaat osutub presidendiks valituks, saavad üsna hea trumbi kihutustööks kohalike omavalitsuste valimiskampaanias.
    Sellest pole midagi. On palju valdkondi, kus regioone püütakse võib-olla ka kunstlikult võrdsustada. Ma usun, et keegi ei pane suurt pahaks, et Kalifornial on kaks senaatorit ja Alaskal samuti kaks senaatorit. See ongi regionaalpoliitika teostamine.
    Kujutame ette, et kõik kohad valimiskogus on rangelt proportsionaalsed. Siis saaksime tõesti rääkida mingisugusest ääremaast, mis midagi ei otsusta.
    Praegu kasutatava võttega tõstame ka ääremaa tähtsust. Esialgu küll poliitilist tähtsust, aga selle taustal võib tulevikus tõusta ka ääremaa majanduslik tähtsus.
    Minu meelest küll, põhiseaduses võiks muuta numbreid.
    Nõue, et president peab riigikogult saama 68 poolthäält, on natuke kõrge. Võiks ju kehtestada, et presidendiks osutub see kandidaat, kes kogub lihtsalt teistest rohkem poolthääli.
    Mina ei oska sellele vastata. See sõltub palju erakondadest, sest nemad said ka õppetunni. Teine, kellest see suuresti sõltub, on massimeedia.
    Kui meedia hakkab päevast päeva argumenteeritult selle üle arutlema, siis kunagi veetilk ikka kivi murendab, aga see võtab aega.
    Kui põhiseaduse oletatavaid muutusi rahvahääletusele ei taheta panna, on vaja saada kahe riigikogu koosseisu heakskiit.
    Oletame, et riigikogu järgmised valimised on ikkagi korralised, seega toimuvad 1999. aastal, järgmised presidendivalimised 2001. aastal. Nii jõuab ka järgmine riigikogu koosseis enne uusi presidendivalimisi sama probleemiga tegeleda.
    Kui nüüd uus riigikogu koosseis oma tööd valituks saades alustab, on tõenäoline, et järgmised presidendivalimised on juba uue konstitutsiooniparanduse järgi.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.