• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennart Meri on endiselt favoriit

    Küsimustele vastab politoloogia magister Rein Toomla

    On tõepoolest olemas täielikult must stsenaarium, kus presidenti ka valimiskogus ei valita. Seadusetäht ütleb, et ka seal on vaja saada hääletamisest osavõtnute valimiskogu liikmete häälteenamus.
    Must stsenaarium hakkab mängima siis, kui uskumatult paljud valimiskogu liikmed lasevad urni tühja sedeli. Näiteks kui valimiskogu teise vooru hääletamisel osaleb 300 inimest, on presidendiks valitul vaja saada 151 poolthäält. Võib juhtuda, et 200 valimiskogu liiget on milleski pettunud, tüdinenud ja lasevad urni tühja sedeli. Sellisel juhul kukub ka valimiskogu esimene ring läbi.
    Teoreetiliselt 19.
    Ma arvan, et valimiskogu liikmete hulgas on palju neid, kes on huvitatud, et kandidaatide ring laieneks. Küsimus on 21 toetushääle taha saamises.
    Ma arvan, et koos kahe praeguse presidendikandidaadiga võib kokku tulla viis-kuus kandidaati.
    Kui põhiseaduse järgi on riigikogu presidendivalimiste esmaseks institutsiooniks määratud ja kui riigikogu ei suutnud valida, tuleb seda lugeda läbikukkumiseks. Paraku oli see teada juba 1995. aasta märtsis, kui praegune riigikogu kokku tuli.
    Üllatav oli, et Lennart Meri nii vähe hääli sai.
    Pean seda tõenäoliseks juhul, kui valimiskogus pääsevad teise ringi kaks suhteliselt tundmatut kandidaati. Kui keegi oleks mäekõrguselt üle olnud, oleks president ka riigikogus valitud. Nüüd võib juhtuda, et võimalikud hääled jagunevad viie-kuue kandidaadi vahel paariprotsendilise kõikumisega. Siis võivad teise vooru pääseda suhteliselt tundmatud kandidaadid.
    Ma ei ole välja lugenud, et presidendi mittevalimise korral mingisuguses staadiumis toimuksid erakorralised valimised. Seadusetäht ütleb, et siis hakkabki presidendivalimine käima ringiratast: riigikogu, valimiskogu, riigikogu, jne.
    Ma arvan, et valimiskogu valib ta ära. Ja ma arvan, et kui Isamaaliit ei sea üles Tunne Kelamit kolmanda kandidaadina, on Meri shansid üsna suured osutuda valituks juba valimiskogu esimeses voorus. Selge on, et ükskõik milline kandidaat, kelle seavad üles parempoolsed jõud ja rahvuslikud erakonnad, võtab hääli ära just Merilt.
    Küllalt kõrgeteks. Tõsi, praegu on valimiskogu liikmeid valitud üsna vähe, aga paljud neist on teatanud, et nad on tugevalt Meri poolt.
    Ilmselt kaotaks küll. Tekib küsimus, kes võiks olla tema potentsiaalne asendaja. Aga praegu tundub, et kaotaks küll.
    Presidendi esimene kohustus, neid on tal põhiseaduses üles loetletud 20, on Eesti riigi esindamine välissuhetes, mis eeldab teatud oskusi ja kogemust. Kui Eesti president üldse millegagi kursis peab olema, siis välispoliitikaga.
    Teen väikese vihje, et tulevasel Eesti presidendil on alati kasulik olla enne välisminister või suursaadik.
    Ei maksa unustada, et Eesti riigitegelastel on alati võimalus tõusta kõrgemale. Kõige parem koht, mis meie poliitikutel võiks kunagi terendada, on ÜRO peasekretäri koht.
    Selge, et ÜRO peasekretäriks ei saa mitte kunagi suurriigi esindaja, see tuleb mõnest väikeriigist, vähemalt siiani on tulnud.
    Ma ei usu, et mingi uskumatu seos neil omavahel oleks, aga eks ta võib mõjutada kohalikke valimisi kindlasti.
    Presidendivalimiskampaania toimub teatud mõttes siiski kuluaarides. Saadud kogemust võib kasutada ka kohalike omavalitsuste valimiskampaanias.
    Teiselt poolt, need erakonnad, kelle kandidaat osutub presidendiks valituks, saavad üsna hea trumbi kihutustööks kohalike omavalitsuste valimiskampaanias.
    Sellest pole midagi. On palju valdkondi, kus regioone püütakse võib-olla ka kunstlikult võrdsustada. Ma usun, et keegi ei pane suurt pahaks, et Kalifornial on kaks senaatorit ja Alaskal samuti kaks senaatorit. See ongi regionaalpoliitika teostamine.
    Kujutame ette, et kõik kohad valimiskogus on rangelt proportsionaalsed. Siis saaksime tõesti rääkida mingisugusest ääremaast, mis midagi ei otsusta.
    Praegu kasutatava võttega tõstame ka ääremaa tähtsust. Esialgu küll poliitilist tähtsust, aga selle taustal võib tulevikus tõusta ka ääremaa majanduslik tähtsus.
    Minu meelest küll, põhiseaduses võiks muuta numbreid.
    Nõue, et president peab riigikogult saama 68 poolthäält, on natuke kõrge. Võiks ju kehtestada, et presidendiks osutub see kandidaat, kes kogub lihtsalt teistest rohkem poolthääli.
    Mina ei oska sellele vastata. See sõltub palju erakondadest, sest nemad said ka õppetunni. Teine, kellest see suuresti sõltub, on massimeedia.
    Kui meedia hakkab päevast päeva argumenteeritult selle üle arutlema, siis kunagi veetilk ikka kivi murendab, aga see võtab aega.
    Kui põhiseaduse oletatavaid muutusi rahvahääletusele ei taheta panna, on vaja saada kahe riigikogu koosseisu heakskiit.
    Oletame, et riigikogu järgmised valimised on ikkagi korralised, seega toimuvad 1999. aastal, järgmised presidendivalimised 2001. aastal. Nii jõuab ka järgmine riigikogu koosseis enne uusi presidendivalimisi sama probleemiga tegeleda.
    Kui nüüd uus riigikogu koosseis oma tööd valituks saades alustab, on tõenäoline, et järgmised presidendivalimised on juba uue konstitutsiooniparanduse järgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA aktsiaturg: rõõm kasvavast majandusest ei kestnud kaua
USA turgude avanedes saabunud uudis majanduse prognoose ületavast kasvust neljandas kvartalis viis aktsiaindeksid tõusule, kuid börsipäev päädis ikkagi negatiivselt.
USA turgude avanedes saabunud uudis majanduse prognoose ületavast kasvust neljandas kvartalis viis aktsiaindeksid tõusule, kuid börsipäev päädis ikkagi negatiivselt.
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Ragnar Sass: keegi ei räägi enam, et krüpto kukub nulli
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.