Erirevisjoni ajend oli Järvelille sõnul see, et maksuamet on ettevõtete silmis muutunud ajalugu kontrollivaks asutuseks ja jõudnud ettevõttesse tegelikest sündmustest mitu aastat hiljem. «Otsustasime hakata tegema operatiivseid revisjone ja kontrollima viimaste kuude andmeid,» lausus Järvelill.
Kolme kuuga kontrollisid maksuameti revidendid 1144 Eesti ettevõtet, viibides igas firmas keskmiselt 2--3 päeva ja keskendudes ainult viimase kuu-kahe käibemaksu tasumisele.
Kõige rohkem tasumata käibemaksu avastati Tartu linnas (5,7 mln krooni), järgnes Lääne-Virumaa (2,4 mln krooni). Tallinnas avastati 1,6 miljoni krooni ulatuses tasumata käibemaksu.
Suure osa erirevisjoni käigus avastatud tasumata käibemaksust on maksuamet kätte saanud. «Kui kontrollida värskeid andmeid, on maksude kättesaamise tõenäosus üsna suur,» kommenteeris Järvelill. Mõnele üksikule firmale tehti ka pankrotihoiatus.
Järvelill ei nimetanud ühegi külastatud ettevõtte nime. Tema sõnul valiti firmad välja suures osas n-ö maksuameti musta nimekirja alusel.
Järvelill ei osanud nimetada enim maksupettustega vahele jäänud ettevõtete tegevusalasid, kuna see polnud erirevisjoni eesmärk.