Lihatonnid rõhuvad Soomet

Lihatööstusel on raske konkureerida tingimustes, kus Euroopa Liidu hinnapoliitika on tingitud turgude kokkuvarisemisest. Nii lihatootjad kui loomakasvatajad kardavad impordi suurenemist. Atria tegevdirektori Seppo Paatelaineni sõnul oleks impordi osakaalu suurenemine 20 protsendini Soomele katastroof.

Loomaliha hinnad on Euroopas kohati langenud juba 40 protsendi võrra. Euroopa suuremad lihatootjad müüvad liha nii Euroopas kui mujal maailmas enneolematult madalate hindadega. Samas on nõudluse suurenemine mõnel pool Euroopas üles viinud sea- ning linnuliha hinnad, Soomes aga seda tendentsi täheldatud ei ole. Sea- ja linnuliha hind on endiselt Euroopa Liidu madalaim.

Seni on loomaliha tarbimine Soomes kasvanud. Mullu kasvas loomaliha tarbimine kolme protsendi võrra, millele tänavu lisandus veel kaks protsenti.

Ka liha eksport on olnud edukas, näiteks ostab Soome loomaliha meeleldi Rootsi, kuna Soome kvaliteedinõuded ei erine Rootsi kõrgetest standarditest.

Kuid ka kvaliteedil on oma hind. Tarbija otsuse määrab sageli aga üksnes hind. Kvaliteeti Soomes hinnatakse, kuid kas on tarbijad valmis ka kinni maksma kulutused, mis tagaksid kvaliteedi säilimise. Selles ongi Soome lihatööstuse probleemi põhiolemus.

Liha tarbimine Euroopas on keskmiselt 10 protsenti madalam kui mullu. Tarbimise üheprotsendiline vähenemine tähendab aga Euroopa Liidus 75 000 üleliigset lihatonni.

See omakorda vastab peaaegu Soome aastasele lihatoodangule.

Euroopa lihakriis on nii sügav, et lihatööstusettevõtete pankrotistumist ning kümnete tuhandete töökohtade kaotust ei suudeta vältida. Hinnangute kohaselt läheb pelgalt hullu lehma taudi väljajuurimine Euroopa Liidu maksumaksjatele maksma ligikaudu 20 miljardit marka (50 miljardit Eesti krooni). KL