25. september 1996
Jaga lugu:

ETK lubab lähiajal kaupluste arvu plahvatuslikku suurenemist

Vastab ETK kaubandusosakonna juhataja Andres Haavel

1940. aastal muutus ETK ETKVLiks ja 1991. aastal tehti läbi vastupidine muutus. Niisiis on vahe ainult nimes, süsteem, kapital ja omand on kogu aeg olnud samad.

ETK on vana organisatsioon, loodud 5. mail 1917, omanikeks on Eesti tarbijate ühistud ning süsteemis töötab kokku umbes 10 000 inimest.

ETK käes 25% kogu Eesti jaeturust, eelmise aasta netokäive oli umbes 3 miljardit krooni, millest 2,6 miljardit langes jae- ja hulgikaubandusele.

Idee on pakkuda tarbijale lähikaupluste teenust ja kasutada maksimaalselt ära olemasolevad pinnad. EDU kauplus on pood, kus tarbija teeb oma kõige igapäevasemad ostud, kulutamata selleks liialt aega ja raha.

Miks on EDU kauplused ainult väiksemates linnades, eemal pealinnast? Eestis on praegu 26 EDU poodi ja kuigi kaupluste asukohad on ajalooliselt väljakujunenud, ei välista ma sugugi, et näiteks 1997. aastal EDU ka Tallinnas kanda ei kinnita. EDU pood asub kohas, kus on vähemalt 2000 tarbijat, poe pindala suurus kõigub 200--500 m2 vahel ja kuukäive on tavaliselt 1 miljon. Poodide käibed näitavad pidevat kasvutendentsi.

Viimasel kahel aastal oleme tõesti sulgenud päris paljud väiksemad kauplused. Põhjuseid on mitmeid: poed on suures kahjumis, neid pole rentaabel pidada, tihti on põhjuseks ka ebaõige majandamine ja juhtimine, ka on maale raske häid töötajaid leida.

Näiteks Kadrina TÜs leidsime kõikidele maapoodidele uued omanikud ja avasime vallakeskuses oma suurima EDU kaupluse. Sellised muudatused on andnud kiiresti tuntava resultaadi -- suurenenud on usaldus ühistu ja hankijate vahel, seega läheb paremini kogu Kadrina ühistul.

Loomulikult on piirkondi, kus tarbija ostujõud on väiksem, kuid sellegipoolest ei saa väita, et kuskil kauplemine lausa kehvasti läheks. Minu ülesanne pole tegeleda ühistutega üksikult, vaid vaadata Eestit kui tervikut, kus pole ei ühistute ega maakondade piire. Muidugi ei saa ka väita, nagu ei huvitaks ETKd sugugi oma ühistute käekäik.

A-kauplus on pood, mis on ühinenud nn A-kontseptsiooniga. Selle kontseptsiooni ideeks on tänasel päeval toimivate kaupluste, mis ei ole ühinenud teiste ETK kontseptsioonidega (EDU, Maksi, Konsum), tegevuse ühildamine ja koordineerimine, et nad toimiksid kindlate reeglite järgi.

Kui me tahame kaubandust efektiivselt juhtida, peame esmalt standardiseerima kõige alumised osised. Näiteks hakatakse kauplustes müüma ühesuguseid kaupu, tellimisrutiin ja töökorraldus saab olema sama.

Kauplused, mis kuuluvad A-kontseptsiooni, on erinevate ühistute omanduses. ETK tekitab organisatsioonilise terviku, mis juhib neid ühtse strateegia ja reeglite järgi, sest ei ole ju mõeldav, et iga ühistu töötaks välja oma müügistrateegia. A-kontseptsiooniga ühinenud poodide vahel on küllaltki lõtv ühendus, mis eristabki neid EDU, Maksi ja Konsumi kauplustest.

A-kauplus ei pea tingimata asuma maal, ta võib olla ka kesklinna suurim pood, kuid nii kaua kuni ta ei ole EDU ketis, kannab ta A-kaupluse nime ja järgib A-kontseptsiooni reegleid.

Kunagi seati üles tingimused, mille järgi ETK Tallinnas tegeleda ei tohtinud, kui mitte nimetada tegutsemiseks võimalust müüa putkades liha ja juurikaid.

1988. aastal tuli ETK Konsumiga Tallinna turule tagasi. Keti esimese etapi äriideeks oli soov pakkuda tarbijale parimat. Konsumi poes on valik suurem kui EDU või A-kaupluses, samuti on rohkem rõhku pandud teenindusele ja seetõttu on ka hinnad veidi kõrgemad kui teistes ETK kauplustes.

Konsumi poed asuvad Tallinnas, üks pood on ka Tartus. Lähemal ajal avame veel mõned Konsumi poed suuremates Eesti linnades.

Maksimarket suureneb, kuid ruutmeetrite, projekti maksumuse ja uue asukoha kohta ei ole ma volitatud informatsiooni andma.

Praegu kulgeb Maksimarketi areng vaatamata suhteliselt viletsale asukohale siiski esialgsele äriplaani järgi.

Jah, ka meie püüdleme selle poole, ei tohi ju teistest maha jääda. Praegu kuulub ETK Skandinaaviamaade ühistute liitu InterCoop, mis on erinevate riikide jaekaubandusorganisatsioonide töö koordinaator.

Võin öelda, et ideed, mida me Eestis seni küllalt edukalt rakendanud oleme, ei ole sugugi mitte puu otsast võetud, vaid on enne meid mitmel pool maailmas ära proovitud ja katsetatud.

Näen ette mitmete kontsernide tekkimist, esimeseks pääsukeseks selles trendis võib pidada paar nädalat tagasi moodustatud Smarteni ja Mega kontserni.

Moodi läheb suund, et väiksemad firmad koonduvad ja muutuvad suurteks, seega suureneb firmade efektiivsus. Arvan, et kolme aasta pärast on meie massikaubandus analoogselt Soomega, kus turul valitsevad kolm suurt kontserni, jaotunud 3--4 suurema kontserni vahel.

Turule jäävad tootjad ja müüjad, kellel on olemas lojaalsete kaupluste võrk, ja liikumine toimub üha rohkem tootja diktaadilt tarbija diktaadile.

Konkreetselt ETK arengus toimub lähiaastatel meie kaubamärke kandvate kaupluste arvu plahvatuslik kasv. Samuti tuleme tagasi ka suurtesse linnadesse, tahame kaotada nõukogudeaegse printsiibi, mille kohaselt toonane ETKVL tohtis tegutseda ainult maapiirkondades.

Praegu on enamik Eesti kaubandusest veel üsna kehvasti ja algeliselt organiseeritud. Meie kaubanduspilt muutuks väga kiiresti, kui siia turule tuleks heade teadmiste ja oskustega, samuti vajalike investeeringutega firma. Minu tulevikunägemuse kohaselt võiks see firma olla ETK

Jaga lugu:
Hetkel kuum