Neljanda võimu sünnikisa

Artikkel

- Uudised
- 1. oktoober 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Neljanda võimu sünnikisa
Tartu ülikooli majandusteaduskonna endise õppejõu, riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul on tõde kusagil Vahur Krafti ja Tiit Vähi väljaöeldu vahepeal.
Mart Susi avaldab soovi kommenteerida vastakaid avaldusi juristi vaatevinklist. «Siin toimub dispuut kahe olulise riigivõimu haru vahel,» leiab Susi. Ta viitab asjaolule, et paljude riikide põhiseadused arenevad suunas, kus keskpank hakkab omandama iseseisva võimu staatust.
Võimude lahususe printsiibi kohaselt on määratletud kolm võimu -- kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim. «Nüüd hakkab üha enam kinnistuma nende kõrval võrdsena ka neljas võim -- rahandus- ja finantsvõim, mida kehastab keskpank,» väidab Susi.
Kõrgema kommertskooli majandusteooria õppetooli lektor Kaire Põder teatab, et nende koolis jagatakse Tiit Vähi ja peaministri majandusnõuniku Hardo Pajula seisukohti. Pajula peab ka ise kõrgemas kommertskoolis loenguid.
«Ilmselt pole Kraft siiani aru saanud, mida ta ütles ja tegi,» leiab Põder. Ta ütleb, et Krafti avaldus Eesti majanduskasvu seiskumisest toetub statistikale, kuid meie statistika põhjal saab Põdra sõnul sõltuvalt meetoditest kinnitada kõiki seisukohti.
Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Alari Purju ei soovi dramatiseerida Vähi ja Krafti avalduste erinevusi. Ta nendib küll, et Eesti majanduskasv on olnud oodatust väiksem ja esitab terve rea põhjuseid, miks see nii on.
«Rahvusvahelises majandusvõrgus tervikuna toimub kallinemine, mistõttu kulude pool vajab kokkutõmbamist,» lausub Purju. «Küsimus on raha ja struktuuri koostoimes, kas ettevõtted suudavad oma tootmisstruktuuri nii muuta, et nad oleksid konkurentsivõimelised. Ka sisemajanduse koguprodukti hindamine, on see +1 või +3, on väga suhteline,» ütleb ta.
Dekaan leiab, et poliitiliselt on õige, et peaminister asju positiivselt näeb, samas kui Eesti Panga president juhib tähelepanu negatiivsetele ilmingutele, hoiatades, et ei tohi ennast lõdvaks lasta. «Ma arvan, et kui tulla välja nii terava kriitikaga, eeldab see tugevat põhjendatust, selle koha pealt jätab Krafti kriitika soovida,» märgib Purju.
Tartu ülikooli välismajanduse korraline professor Janno Reiljan tunnistab Vähi ja Krafti erinevaid arvamusi kommenteerides, et kui varem rääkis Eesti Pank pidevalt väga kiirest majandusarengust, siis nüüd on hakatud majanduse arengusse reaalselt suhtuma.
Majandusminister Andres Lipstok leiab, et Vähi ja Krafti arusaamad majanduskasvust ei erine nii palju, kui nende poolt väljaöeldust võib järeldada.
«Kraft lähtus järeldustes esimese kvartali statistikast ja Eesti Panga analüüsikeskuse prognoosidest, kusjuures arvan, et väljaöeldu oli natuke pessimistlik,» räägib Lipstok. «Vähi lähtus samuti reaalsetest numbritest ja ta prognoosis seda, mis aasta lõpuni juhtuda võib.»
Eelmisel nädalal kohtus majandusminister juhtivate majandusspetsialistide Aavo Koka, Jaak Leimanni, Erik Tergi, Alari Purju ja teistega. «Erinevaid majanduse ülekuumenemise analüüse on võimalik teha ükskõik kus, kuid selliste pessimistlike tulemusteni ei jõudnud keegi,» lausub Lipstok.
Ta toob eeskujuks USA, kus 50 aasta jooksul on majanduskasv olnud 2,5 protsendi piires. «Kui see oleks protsendi võrra madalam olnud, oleks ta täna Portugal, mitte USA,» räägib Lipstok. «Kui see oleks protsent kõrgem olnud, on see ettekujutamatu, sellist riiki ei ole olemas.»
Lipstoki sõnul on Eestile tähtis stabiilne areng ja tema ütlusel pole seda praegu rikutud. Kui eelmisel aastal oli majanduskasv 2,8%, siis sellel aastal jääb ta 2% piiresse, prognoosib Lipstok.
Hetkel kuum