Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neljanda võimu sünnikisa

    Tartu ülikooli majandusteaduskonna endise õppejõu, riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul on tõde kusagil Vahur Krafti ja Tiit Vähi väljaöeldu vahepeal.
    Mart Susi avaldab soovi kommenteerida vastakaid avaldusi juristi vaatevinklist. «Siin toimub dispuut kahe olulise riigivõimu haru vahel,» leiab Susi. Ta viitab asjaolule, et paljude riikide põhiseadused arenevad suunas, kus keskpank hakkab omandama iseseisva võimu staatust.
    Võimude lahususe printsiibi kohaselt on määratletud kolm võimu -- kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim. «Nüüd hakkab üha enam kinnistuma nende kõrval võrdsena ka neljas võim -- rahandus- ja finantsvõim, mida kehastab keskpank,» väidab Susi.
    Kõrgema kommertskooli majandusteooria õppetooli lektor Kaire Põder teatab, et nende koolis jagatakse Tiit Vähi ja peaministri majandusnõuniku Hardo Pajula seisukohti. Pajula peab ka ise kõrgemas kommertskoolis loenguid.
    «Ilmselt pole Kraft siiani aru saanud, mida ta ütles ja tegi,» leiab Põder. Ta ütleb, et Krafti avaldus Eesti majanduskasvu seiskumisest toetub statistikale, kuid meie statistika põhjal saab Põdra sõnul sõltuvalt meetoditest kinnitada kõiki seisukohti.
    Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Alari Purju ei soovi dramatiseerida Vähi ja Krafti avalduste erinevusi. Ta nendib küll, et Eesti majanduskasv on olnud oodatust väiksem ja esitab terve rea põhjuseid, miks see nii on.
    «Rahvusvahelises majandusvõrgus tervikuna toimub kallinemine, mistõttu kulude pool vajab kokkutõmbamist,» lausub Purju. «Küsimus on raha ja struktuuri koostoimes, kas ettevõtted suudavad oma tootmisstruktuuri nii muuta, et nad oleksid konkurentsivõimelised. Ka sisemajanduse koguprodukti hindamine, on see +1 või +3, on väga suhteline,» ütleb ta.
    Dekaan leiab, et poliitiliselt on õige, et peaminister asju positiivselt näeb, samas kui Eesti Panga president juhib tähelepanu negatiivsetele ilmingutele, hoiatades, et ei tohi ennast lõdvaks lasta. «Ma arvan, et kui tulla välja nii terava kriitikaga, eeldab see tugevat põhjendatust, selle koha pealt jätab Krafti kriitika soovida,» märgib Purju.
    Tartu ülikooli välismajanduse korraline professor Janno Reiljan tunnistab Vähi ja Krafti erinevaid arvamusi kommenteerides, et kui varem rääkis Eesti Pank pidevalt väga kiirest majandusarengust, siis nüüd on hakatud majanduse arengusse reaalselt suhtuma.
    Majandusminister Andres Lipstok leiab, et Vähi ja Krafti arusaamad majanduskasvust ei erine nii palju, kui nende poolt väljaöeldust võib järeldada.
    «Kraft lähtus järeldustes esimese kvartali statistikast ja Eesti Panga analüüsikeskuse prognoosidest, kusjuures arvan, et väljaöeldu oli natuke pessimistlik,» räägib Lipstok. «Vähi lähtus samuti reaalsetest numbritest ja ta prognoosis seda, mis aasta lõpuni juhtuda võib.»
    Eelmisel nädalal kohtus majandusminister juhtivate majandusspetsialistide Aavo Koka, Jaak Leimanni, Erik Tergi, Alari Purju ja teistega. «Erinevaid majanduse ülekuumenemise analüüse on võimalik teha ükskõik kus, kuid selliste pessimistlike tulemusteni ei jõudnud keegi,» lausub Lipstok.
    Ta toob eeskujuks USA, kus 50 aasta jooksul on majanduskasv olnud 2,5 protsendi piires. «Kui see oleks protsendi võrra madalam olnud, oleks ta täna Portugal, mitte USA,» räägib Lipstok. «Kui see oleks protsent kõrgem olnud, on see ettekujutamatu, sellist riiki ei ole olemas.»
    Lipstoki sõnul on Eestile tähtis stabiilne areng ja tema ütlusel pole seda praegu rikutud. Kui eelmisel aastal oli majanduskasv 2,8%, siis sellel aastal jääb ta 2% piiresse, prognoosib Lipstok.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Konkursil edukas: puidutöösturist poliitiku firma varustab Loodusmaja
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.